Foto: Julia Shashkina
Nii võtsimegi kätte ja uurisime ettevõtmise algatajalt Milli Maierilt, kes Portaili lugejatele peaks olema tuttav väärisjuukseehtekunstnikuna, millega täpsemalt tegu on.
Milli, selgita alustuseks Portaili lugejatele, mis on KOHIN ja kuidas see alguse sai?
Kui rääkida üritusest, siis KOHIN on justkui kummardus meid nähtamatult ühendavatele juurtele ja meile eelnenud põlvkondadele. Ettevõtmine sai alguse 2019. aasta lõpus ja on nüüdseks kujunenud igakuiseks kvaliteetürituste sarjaks, kus naistel on võimalik tutvuda, üheskoos liikuda ja silmaringi avardada. Meie esmane fookus on suunatud naistele, kuid käesoleval aastal on lisandumas ka meestele ja ühisüritustele mõeldud osa.
Kui aga rääkida üldisemalt, siis KOHIN on meie oma originaalne versioon salapärasest zen’ist. Kõige lähedasem ingliskeelne väljend sõnale KOHIN on „go in” – vaid peatudes, kuulatades ja enda sisse vaadates on kosta triljonite aatomite elusa energia kohin, vereringe kohin, hingamise kohin, jõe kohin, mere kohin, metsa kohin kuni universumi kohinani välja. Kohin on maagiline ja sõnulseletamatu ühendus. Pealtnäha ei tekita üksik tilk suuremat kohinat, kuid liites palju tilkasid jõeks või mereks, on kohin juba kaugele kosta. Samamoodi on vahetult ja tähendusrikkalt ühendatud inimesed võimsa kohina tekitajad. Mida rohkem inimesi ühineb, seda kaunimalt ja kaugemale see kohin kõlab.
Kust üldse tuli idee hakata korraldama just naistele mõeldud üritusi?
Idee sai alguse sellest, kui arendasin Londonis omanimelist väärisjuukseehete brändi ning osalesin selle aja jooksul paljudel naisteüritustel. Märkasin, et naiste regulaarsed kohtumised soodustasid märgatavalt erinevate ettevõtlusalaste koostööde tekkimist ning aitasid luua ka vahetuid sõprussuhteid.
Naastes Eesti väiksesesse looduskaunisse piirkonda, tundsin sellistest ettevõtmistest puudust. Jõudsin ühel hetkel arusaamiseni, et looduskeskne elukeskkond on luksus ja initsiatiiv on ainus asi, mis siit puudu on. Seetõttu otsustasingi anda oma panuse ja kureerida KOHINat iseendas tekkinud visiooni toel.
Kuidas nägi välja esimene korraldatud üritus?
Meie esimene kohtumine toimus Elva uues kultuurikeskuses, mis asub kauni Arbi järve kaldal. Tegu oli eksperimentaalse üritusega, et näha, kas ümbruskonna naistel on selliste ettevõtmiste vastu huvi. Alustasime hommikut yin joogaga, sõime kerge tervisliku hommikueine, suhtlesime ja lõpetuseks viisime läbi põneva vestlusringi, kus arutlesime töö ja pereelu vahel harmoonia loomise, maskuliinses ärimaailmas naisena ettevõtjaks olemise ja muude igapäeva elu puudutavate teemade üle. Üritus oli väljamüüdud ning naised näitasid suurt huvi juba järgmiste kohtumiste vastu. Meile omakorda andis see positiivse tõuke jätkata ja areneda.
25. jaanuaril on tulemas KOHINa teine üritus Sangaste lossis. Mida sellelt oodata on?
Uue aasta avaürituse sihtkohaks valisime võimalikult inspireeriva looduskauni koha, mis aitaks kaasa uute eesmärkide ja unistuste loomisele. Alustame oma päeva põgusa ringkäiguga lossi ürgses pargis, mille tunnetust tutvustab meile kohalik loodusgiid. Pärast seda jätkame yin-yang joogaga, mis toimub lossi muinasjutulises ballisaalis. Peale seda on meil aega omavahel suhelda ja lõunat süüa. Päeva võtab kokku inspireeriv vestlusring koos elustiiliettevõtja Merit Rajuga. Merit on samuti joogaõpetaja, ajakirja Hingele Pai peatoimetaja, Joogafestivali ellukutsuja ning mitmete raamatute autor. Seekordse ürituse fookuses keskendume parematele igapäevastele harjumustele, tööalase läbipõlemise ennetamisele ja isiklike eesmärkide seadmisele.
Kas pileteid on veel saadaval?
Üritusele on pileteid veel saadaval! Registreerumine kestab kuni 22. jaanuari südaööni ning seda saab teha siin. Täpsema info nii KOHINa kui ürituse enda kohta leiab ürituse Facebooki-lehelt.
Viimane küsimus. Kuidas on aga hetkel lood sinu juukse- ja ehtekunstiga?
Olen valmistanud oma ehtebrändiga ka spetsiaalselt KOHINa ürituste jaoks loodud ehted, milleks on KõrvaOkka kõrvarõngad ja HõlmaOkka rinnanõelad, saadaval nii kullast kui ka hõbedast. Okkad on inspireeritud Lõuna-Eesti mändidest ja meid nähtamatult ühendavatest juurtest. Lähikuudel on lisandumas veel ehteid ja need on eksklusiivselt soetamiseks mõeldud ainult neile, kes on KOHINaga seotud või kes on meie üritustel osalenud.
Täpsuse huvides olgu lisatud, et lisaks Millile toimetab täna KOHINa naiskonnas rahvusvahelisel areenil tegutsev kunsti- ja moefotograaf Julia Shashkina, pühendunud joogatreener Ethel Otsason ning start-up’i maastikul tegutsev naisettevõtja Triin Kask.
Marianna on romantik, kes usaldab intuitsiooni rohkem kui reegleid ning leiab ilu nii naerukortsudes kui ka ootamatutes tehnilistes vigades. Saame tuttavaks loojaga, kes ei karda “flow-seisundis” stuudio inventari otsa komistada ega otsida tähendust ka kõige argisematest hetkedest. Autentsuse huvides avaldame intervjuu inglise keeles.
Name: Marianna Gunja or Mara
Age: 39, but 25 in heart
Location: Tallinn
Preferred camera: Canon 6d and Fujifilm XT3, but anything that shoots really
Instagram: @noxdies
Marianna, what first pulled you into photography?
You know, it was not always so easy for me to start a conversation and approach people. I was getting anxious and overthinking about what I was going to say and it was pretty scary, so at one point I realised that photography could be a way for me to come closer to a person and give us a topic to engage in. Actually, Susan Sontag wrote about this in one of her essays. When I first read it, I had this “omg, that’s me” moment. And secondly, I wanted to tell stories and build my small worlds.
You mentioned Susan Sontag’s essays helped you see photography as a way to bridge the gap between you and other people. Now that you’re experienced, do you still feel like the camera is a “shield” that helps you connect, or has it become something else entirely?
Not anymore. I realized a while ago that I needed to find a new meaning for it. The original reasoning – that the camera is a tool that gives me permission to get closer to people – is no longer the main thing. Instead, the desire to create a world is something I’ve always had. I want to dive deeper now and take on more of a creative director role.
What is it about fashion and beauty photography that excites you the most?
The collaborative moment is definitely my favourite one. Everyone is giving a part of their craft and their soul and then everything is coming together as a visual story. It’s the best feeling in the world!
How do you usually get into the right mindset before a big shoot?
I wish I could say that I do morning yoga and cold showers because it would be healthier, but actually I just walk to one of my favourite cafes to grab a cappuccino if I have time and then I put on my headphones and put some music on while I’m on my way to the shoot location. What exactly can depend a little on the mood on the shoot and on my energy levels this day, but my choices can vary from Imagine Dragons to Massive Attack or Moderat or even Noëp. Sometimes when I have a lot of random thoughts I actually start my morning by going through the mood boards for the shoot, which helps me get organised and think of some new ideas on how I can approach certain moments during the shoot.
What’s something people would be surprised to learn about what happens behind the scenes?
I guess, people don’t realise that some things might not work out as planned even though there was so much planning and prep involved. Sometimes, models feel unsure about their outfits and feel reserved while posing in them, or the outfit just doesn’t work because of their body type. Sometimes the photo equipment starts misbehaving suddenly, while everything was perfectly working a moment ago… And the only (best) thing you can do is not to be frustrated about it, keep positive for yourself and for your team and adapt. The original plan goes out the window and intuition and trust in team work take over and the most memorable moments are born.
View this post on Instagram
Also, during the shoot I can go in such a deep “flow state” that I do not see anything else beyond my subject and beauty I aim to capture. So I can be completely oblivious about my surroundings, stumble a lot physically and bump into studio equipment, walls and other objects near me. It happens a lot, so I just joke about it with my team.
Studio or shooting on location?
That’s a good question. I think it might be a seasonal thing. As we are living in a colder climate, weather is a bit unpredictable at times and some locations are hard to get, photo studios are more reliable, for sure. Yet, in the spring time I yearn for a change. So, maybe a mix?
What has been your most memorable or favourite project so far?
My favourite project is always the next one. But there have been a couple of really cool and memorable shoots all over the years. Like the first time I shot for Karmen Pedaru’s brand, it was a whole day shoot and we had a big team and a lot of things to shoot, but the energy was just so good! Secondly, last autumn’s shoot with Hannes Rüütel was something I enjoyed a lot and the story he had in mind for it was quite unexpected. And if I would pick an oldie but goodie, I would pick my first jewellery shoot ever for Hyrv, where we had two models portraying a mom and a daughter. There was just something so sincere and simply beautiful about it.
View this post on Instagram
Which do you lean towards more – fashion or beauty?
I like the playfulness in fashion, but if we are talking about meanings behind every image, fashion can be more complex and the language of beauty is more universal. I am also a dreamer and a romantic at heart, so I am always looking for beauty everywhere, even in mundane situations.
Is there a person, face, or type of character you’ve been dreaming of capturing?
I have been involved a lot in shooting model tests for some of Estonian modelling agencies for the last couple of years. I am pretty grateful for that time, because I learned a lot about the industry outside our country, but at the same time I think it left me yearning for something different. I think more mature characters, with smile wrinkles in the corner of their eyes and a bit of devilish mischief can be my type of therapy at the moment.
And to finish – what’s a phrase you often use to sign off your emails?
There are two versions. To the people I want to connect with and make something beautiful together, it’s “Hope to hear from you soon”. Because I truly do! And to the people who know me, it would be “Best wishes” or “Love, M”.
Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.
Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.
Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.
View this post on Instagram
Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.
Järgmise aastani, Riga Art Week!
Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas
