„Keskkond on meie suurim vara. Austame oma elupaika ja seepärast on kõik, mida teeme, suunatud selle hüvanguks. Rakendades zero-waste disainipraktikat, tunneme vastutust riideeseme terve elutsükli eest ning tähtis pole ainult see, mis on kliendile nähtav,” tutvustab disainer. Bränd peab tähtsaks ausust ja läbipaistvust, mille abil on võimalik teha teoks riideeseme loodustsäästev eluring. Alustades naturaalsetest materjalidest, millest kangas on loodud, ja lõpetades riideeseme järeleluga. “Läheneme disainidele terviklikult zero-waste disainiprotsessi järgi, mille tulemusena kasutame tootmisprotsessis ära kõik lõikus- ja niidijäägid. Need jäägid kasutame ära kas poolelioleva disaini täiustamisel või uue disaini loomisel ning seeläbi ei jäta meie disainiprotsess jalajälge.”
Jäägivaba disainiprotsess ei piirdu ainult Anu Riebergi disainidega, vaid hõlmab ka seda, kuidas oma loomingut esitletakse. Näiteks pakendatakse valminud rõivad kangajääkidest tehtud kottidesse, mida saab peale disaini soetamist igapäevaselt kasutada. Lisaks on bränd leidnud hooldussiltidele lahenduse, kuidas peale vajaliku info lugemist oleks neid võimalik keskkonda säästvalt ringlusesse lasta. Kõik Anu Riebergi hooldus- ja hinnasildid on tehtud seemnepaberile Labora trükikojas ning neid on võimalik kas istutada või kompostida. Seeläbi saab siltidest hoopis midagi uut, mis rikastab meie looduslikku keskkonda. Ainuüksi sellele ideele tahaksime siin Portailis püstijalu aplodeerida!

„Disainiprotsessis lähtume kangaste spetsiifilistest omadustest, millega seome mugavuselemendi. Ruum keha ja kanga vahel annab kandjale nii vaimset kui ka füüsilist vabadust ning seeläbi loob kandja keha disainile unikaalse vormi,” jätkab Anu. „Lisaruum ja unisex-lõiked annavad kandjale võimaluse väljendada oma sisemist seksuaalsust, mis on tihtipeale rahvusvaheliste mõõdustandardite tõttu alla surutud. Oluline koht on meie jaoks ka lisadetailidel, mis muudavad rõiva universaalseks ja kandmise kohast sõltumatuks.” Anu toob välja näiteks paelad, mis aitavad kandjal rõiva enda ümber mähkida või vabalt aksessuaarina dekoreerida. Ajatus lisandub brändi disainipraktikasse aga klassikaliste lõigetega, mis on kombineeritud mugavusdetailidega ning seeläbi tuleb esile rõiva olemuslik prioriteet rahuldada kandja praktilised vajadused ning seejärel esteetilised trendidele tuginevad soovid.
Kõigest eelmainitust ei ole vähem tähtis ka valmiva rõiva kangas. „Naturaalsete kangaste tootmine, disain, kandmine ja taaskasutus loob loodussõbraliku eluringi ning meie jaoks on tähtis sellest osa olla,” lisab Anu. „Naturaalsed kangad võivad küll olla kallimad, kuid soovime panustada keskkonnateadlikku tarbimiskultuuri. Suuremat pilti vaadates arvame, et tähtis on leida lahendus kõikidele tööstusjääkidele, kuid oleme teinud teadliku valiku mitte panustada tehiskiudude elutsüklisse.”

Anu Riebergi brändi kohta leiab lisa brändi koduleheküljel anurieberg.com. Samal lehel on avatud ka moemärgi veebipood.
2.–4. veebruaril 2027 toimuv Sustainable Fashion Baltics sünnib Estonian Fashion Festivali, Riga Fashion Weeki ja Sustainable Fashion Week Vilniuse koostöös. Igast Balti riigist on valitud osalema neli disainerit, kelle kollektsioonidega saab kolme päeva jooksul tutvuda Eesti suursaatkonna ettevõtluskeskuses. Esitlustele lisanduvad kohtumised autoritega ning avalikud arutelud kestliku moedisaini praktikate ja tuleviku üle.
Eestit esindavad Hannes Rüütel, Cärol Ott (moemärk carolxott), Liina Viira ning Margaret Aus (moemärk Reet Aus). Nende loomingus saavad kokku isiklikud mälestused, kohalik tekstiilipärand ja materjalide leidlik taaskasutus: tuttavad seinavaibad leiavad uue vormi jakkidena, Prangli saare suved ja käsitööoskused kanduvad rõivastesse ning traditsioonilised tekstiilid kohtuvad uue kasutuse leidnud naha ja teksakangaga. Valikut täiendab tööstuslikum vaade ringdisainile, milles on oma koht tootmisjääkidel ja uutel tootmistehnoloogiatel. Ühiseks jooneks on tähelepanu sellele, kust materjal pärineb ning kuidas rõivas võimalikult kaua kasutuses püsiks.
Ka Läti ja Leedu disainerite valik ulatub ajatutest rätsepavõtetest ja kodutekstiilide ümbermõtestamisest skulpturaalsete vormide ning mitme meelega tajutava moeni. Lätist osalevad Katrīna Ermanoviča (bränd COLETTE), Laura Anspoka (bärnd Novaliss), Emīlija Svikle ja Una Bērziņa. Leedust osalevad Gretė Labanauskaitė (bränd lába studio), Medeina Biliūtė, Olivija Steinsvik ja Rimantė Rimgailaitė (bränd RIMGAILAITE COSTUME).
Tutvu loetletud disainerite loominguga galeriis!
Ühise ettevõtmise eesmärk on anda Balti moedisainile rahvusvaheliselt tugevam hääl ning luua kontakte meedia, moeprofessionaalide ja tulevaste koostööpartneritega. Nagu märgib Sustainable Fashion Week Vilniuse kaasasutaja ja juht Indrė Jakaitytė, aitab piirkonna loojate koondamine avada uksi, milleni üksinda jõudmine võib osutuda keeruliseks.
Sustainable Fashion Baltics toimub 2.–4. veebruaril 2027 Kopenhaagenis Eesti suursaatkonna ettevõtluskeskuses aadressil Store Kongensgade 66.
Tänavusel Kuldnõela galal tunnustati kuut Eesti moedisainis silma paistnud loojat. Kuldnõel antakse disainerile arvestades tema viimase viie aasta loomingulist järjepidevust ja saavutusi, Hõbenõel tõstab esile viimasel aastal jõuliselt esile kerkinud tegijat. Tänavuse Kuldnõela nominendid olid Lilli Jahilo, Karl Korsar ja Maria Tammeorg ning Kuldnõela viis koju Karl Korsar. „Panin uude kollektsiooni selle, mis on minu kui disaineri käekiri ja tugevus – mustrid, värvid, mängulisus. Olen Kuldnõela üle õnnelik, sest see on ühtlasi tunnustuseks kogu minu tööle,“ rääkis Karl Korsar.

Karl Korsar tõi galal publiku ette kollektsiooni „Spectrum Renaissance“, mille keskmes olid erksad toonid ja spetsiaalselt loodud tekstiilid. „Tahtsin värvi abil tuua argipäeva rohkem julgust, helgust ja mängulisust. Selleks valmistasime kangad ise, katsetades kudumise, trükkimise ja plisseerimisega, et leida värskeid vorme ning uusi siluette,“ selgitas disainer.
Hõbenõelale kandideerisid Britten Pärkson, Mari Lemet ja Sille Randviir ning Hõbenõela vääriliseks tunnistati Mari Lemet. „Olen äärmiselt rõõmus Hõbenõela võidu ja saadud tunnustuse üle. Minu jaoks oli tegemist eelkõige enda proovilepanekuga – teha midagi, mida armastan, ja seda koos tiimiga, kellega nii backstage’is kui midagi luues on alati väga hea tunne,“ rääkis Mari Lemet.

Mari Lemet andis oma kollektsioonis kehalise väljenduse emotsionaalsele murdepunktile. „Mind huvitas hetk, mil tunded paisuvad üle pea ja mõtete loogika hakkab hajuma. Püüdsin vormida selle sisemise pinge skulptuurseteks siluettideks ning käsitsi valmistatud detailideks.“
Kuldnõela žüriis olid eelmise aasta võitja Kirill Safonov, moeajakirjanikud Urmas Väljaots ja Kristina Herodes, Tallinna Kaubamaja moevaldkonna kaubandusjuht Kätlin Häninen, Hõbenõela omanik Karl-Christoph Rebane, kunstnik Aet Alev-Kilg ja ajakirja Eesti Naine moetoimetaja Anu Merila. Lõplikuks otsuse langetamiseks liitusid žüriiga Arne Niit, kellel endalgi Kuldnõel, ja kunstnik Liivia Leškin.