Foto: Felix Laasme
Pulmad peeti idüllilises Provence’s pere ja lähimate sõprade ringis. „Soovisime üdini kohal olla igas hetkes – märgata kõike, hästi süüa, lihtsaid rõõme. Lõuna-Prantsusmaal liigub aeg just kui teisiti,“ märgib Sten Karik.
Kuu enne tähtsat päeva suleti GUILDi ateljee eratellimusteks ning hakati kiireimas korras iseendile pulmarõivaid valmistama. Päikselistes piirkondades abiellumise suureks plussiks on vähemalt teadmine, et suure tõenäosusega ei pea arvestama ei külma ilma ega vihmavõimalusega. Rõivad peavad olema kerged ning hästi hingavad – nii valitigi materjalideks vaid 100% puhas siid. Sten soovis end eriti mugavalt tunda ning disainis avara lõikega püksid, mille peale lasi valmistada pika, sügavate lõhikutega siidisärgi, et käsi saaks mugavalt taskusse pista. Kõige üll läks sirge lõikega õhuke siidipintsak, mida peenematel hetkedel või õhtujaheduses peale visata. Kogu look’i täiustas valgest õlest GUILDi Nipernadi kaabu ning Itaalia kingameistrite Marsell’i valgest nahast pehmed plätud.
Kuna pulm kestis pea nädala, disainis Joan Steniga sobituva valgest siidist naiste ülikonna – kõrge värvliga püksid ning kaherealise avara lõikega pintsaku. Varba otsa läksid identsed plätud ning peakatteid oli suisa mitu – valgest vildist Nipernadi ning ekstravagantne, kuninglike jaanalinnusulgedega vabadele hingedele sobilik mereröövlikaabu. Põhipäevaks sai loodud aga õhuline pruutkleit, kuhu kulus enam kui kümme meetrit hinnalist loodusvalget siidi. Viljapeadest pärja – külluse ja viljakuse sümboli – punus pruudi lähedane sõbratar ning käsivarsi kaunistasid GUILDi peatselt müüki jõudva ehtekollektsiooni kullast maod.
Tseremoonia, õhtusöök ning pulmapidu toimus kõrgel mägedes, paari lemmikpaigas La Domaine du Castellas’es. Idülliliselt rustikaalne valdus, mis sajandeid tagasi oli jõukas talukoht, on täna renoveeritud butiik-hotell. „Sealne lihtne luksus – maakividest majad, vabalt kulgevad kitsekarjad, enneolematult puhtad maitsed, avarus ja vaade üle Luberoni orgude on see, mis meid seal võlub,“ kirjeldab kohavalikut Joan.
Meigi, soengu kui ka pruutkimbu tegi Joan endale ise. „Lillepoodides oli valik ootamatult väike, kõikjal lettidel ilulesid peamiselt vaid roosid ja mõned preeriakellad. Õhtu enne suurt päeva jalutasime Steniga käärid käes tolmustel teedel ning lõikasime ühes kõiksugu kõrrelisi ja põnevaid oksi kaunistamaks nii pruutkimpu kui ka õhtusöögi lauale minevat buketti. Tunnistan, et paar uhkemat, kuivanud tutti leidis kimpu tee üldse avalikust „Jardin Blanc“ aiast– mis oma üldisest suursugususest hoolimata näis suve lõpusirgel juba üpriski hüljatud. Eesmärk pühitseb abinõu ja tagasi vaadates on mul hea meel, et selline jabur lugu üldse juhtus – kõigil on alati lilleseadjate poolt põimitud uhked kimbud ning minu kimbatus andis meile hoopis loo, mida elu lõpuni mäletada,“ naerab Joan.
Tseremoonia leidis aset päikeseloojangul. Joani isa andis kombe kohaselt pruudi peiule üle ning mäeküljel kesk siniste ohakate ja imekaunite valgete õite välja, leidis aset noorte senise elu tähtsaim sündmus. Paaripanijaks oli disainerite üks parimaid sõpru, kapten Jaan Koppel. Avara taeva all anti teineteisele ka endi kirjutatud vanded – igavikulist armastust tõotavad sõnad, mis päriselt ühte liitsid. Ja aeg peatuski…
Seejärel seoti paganlike kommete kohaselt armastajate käed Kihelkonna kirivööga ning kogu rituaal kinnitati sõrmustega, mis on samuti pruutpaari disainitud. Õhtu lõppes küllusliku suareega tähtede all. „Spontaanne, läbi ja lõhki romantiline – kõik tundus nii lihtne ja õige. Me kõik – nii meie kaks kui ka külalised – olime õnnejoovastuses iga mööduva hetke ilust,“ võtab õhtu kokku Joan. „Kõik see aeg viiuldasid ritsikad täiuslikus kooskõlas me ümber ja öö soojus mähkis meid pehmelt endasse.. See oli tõesti päev täis valgust ja värve!“
Vaata galeriist fotosid nendest maagilistest hetkedest!
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
