Kodumaine rõivabränd GUILD avalikustas äsja limiteeritud minikollektsiooni “Lasnafornia”, mis valmistatud õhulisest ja hingavast vahvelkangast. Kollektsiooni täiendavad GUILDile äärmiselt iseloomulikud signatuurkaabud ning kuuvalged Jordan Proto-Max 720 tossud kohalikust tänavajalatsite kuningriigist Ballzy. 

Nike Jordan’i pärand on tihedalt seotud korvpallikultuuriga – ja nõnda, sai kahe märgi koostöö jäädvustatud just taevasinisel korvpalliväljakul Lasnamäe südames auhinnatud fotograaf Felix Laasme poolt. Mängu- ja korvpalliväljakud on tuntud inimeste ühendamise poolest – sõltumata taustast, nahavärvist, või vanusest. Väljakud ühendavad erinevaid kultuure, luues samal ajal ka täiesti eraldiseisva, sallivust ja enesearendamist hindava subkultuuri, mis on viljakaks pinnaseks erinevate talentide sünniks.  

See on ka üks põhjuseid, miks valiti seeria jäädvustamise kohaks just Lasnamäe. GUILDi on aastaid paelunud me juured ning võib tunduda üllatav, et inspireerivaks peetakse ka Nõukogude brutaalset arhitektuuri. “Kõik, mis on olnud, mõjutab seda, kes me täna oleme. Meie põlvkond kasvas üles linnaruumis, kus lisaks keskaegsele pärandile ümbritsesid meid ka tohutud panelkad. Just mänguväljakutel õpib uus põlvkond keelt,  luuakse sõprussidemeid ja mälestusi. Minu esimesed teadmised teistest kultuuridest sündisid just vene lastega mängides. 90ndatel oli inimeste vahel kindlasti konflikte sama palju kui sõbrunemisi, kuid tajun, et viimaks ometi on see muutumas. Me oleme teineteist omaks võtmas,” jagab seeria taustalugu GUILDi üks loojaid, Joan Hint. “Üha rohkem venelasi räägib eesti keeles ning peab seda maad oma koduks ning meie naudime meelsasti nende kultuuri vilju, nagu seljankat ja pelmeene. Mitmed meie sõbrad ja nii mõnigi meie rätsep on vene rahvusest. Kõik nad on kuldaväärt inimesed ja see, et kasvav austus kahe rahvuse vahel on mõlemapoolne, on ilus. Teisiti ma tulevikku ette ei kujutakski – kaua me kanname minevikuviha ja elame lõhestatud ühiskonnas? Meie ühtsuses peitub me tugevus.”

Vaata kõnealust seeriat allolevast galeriist!

GUILDi “Lasnafornia” kollektsiooniga on võimalik tutvuda värskelt avatud GUILDi veebipoes ning ka esinduspoes aadressil Lai 36. 

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!