“Kolme tunnise loo kirjutamise protsessi tulem on nüüd ametlikult minu uus singel,” kirjeldas Koikson. “Eelmisel aastal osalesime BFM-i tudengite “Muusika mu sõnadele” saates, kus mina ja Puuluup saime ette Maian Kärmase teksti, mille ta kirjutas kahe bändi poolt saadud impulsside põhjal. Võisime vabas vormis, kas kõike või miinimumi sellest kasutada. Võtsime koos bändiliikmete Raun Juurikase, Marti Tärni ja Martin Petermanniga väljakutse vastu, ja jäime lõpptulemusega nii rahule, et võtsime loo oma kontsertkavva. Üksindusest olen ka varem laulnud ja eks tal on ka palju erinevaid ilminguid – kuidas vahel võid ennast keset rahvahulka tunda rohkem üksikuna, kui oma kodus enda asjade keskel üksi aega veetes. Ma usun, et sellist enda mõtetega istumist on hetkel kõigil väga palju teha tulnud ja tänu sellele on kindlasti ka paljud asjad selgemaks saanud ja lahendusi leidnud. Et mis on päriselt oluline, siis, kui kellegi teise hinnang ei ole sinuga ühes ruumis. Ilus nullpunkt, millest uuele vastu minna.”
Eestikeelse palaga koos ilmus täna ka uusversioon Liisi Koiksoni 2017. aasta albumilt pärinevast loost “Procrastination Queen”. “Sellest loost tekkis 2019. aastal toimunud eriprojekti, hommikukontserdi ettevalmistamisel uue versiooni vajadus, mis esialgu pidi olema nö ajutine, aga esimesel läbimängul sai kõigile selgeks, et selles astumises on see lugu veel mõjusam. Nii otsustasime ta ka salvestada. Kuigi üks versioon on juba kuulamiseks mu “Coffee For One” albumilt olemas, ei saanud seda uut äratundmist ka jagamata jätta,” lisas Koikson.
Olgu lisatud, et Liisi Koikson esineb juba sel nädalal Jazzkaarel kahe kontserdiga – 10. oktoobril Tallinnas, Vaba Laval ja 11. oktoobril Pärnu Kontserdimajas. Kontserdid tähistavad Liisi Koiksoni albumi “Väike Järv” 15. aastapäeva.
Kuula Liisi Koiksoni lugu “Üksindus” Spotifys.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.