Liisi Koiksoni uus singel „Procrastination Queen” on uute helide ja vormidega katsetav lugu, mis vihjab julgelt, mis stiilis muusikat leiab lauljanna uuelt, 17. aprillil ilmuvalt albumilt „Coffee For One”.

„Esimesse singlisse tahtsin tabada selle hetke, kui korraga on lahtisi otsi ja vastamata kõnesid juba liiga palju, ning ei jõua enam tubli olla. Nii et ainuke asi, mida jaksad teha, on vaadata YouTube’ist mingit tobedat koeravideot ja loota, et kõik kuidagi ise laheneb. Täiesti ebaefektiivne jaanalinnutehnika, aga tuleb siiski ette,” räägib Liisi. Külalisena teeb loos kaasa Elephants From Neptune’ist Robert Linna.

Ingliskeelne album „Coffee For One” on Liisi jaoks värske muusikaline suund, mis tehtud koostöös tunnustatud produtsendi Raul Ojamaaga, kelle hiljutiste projektide hulka kuulub näiteks Mick Pedaja viimane kauamängiv. Liisi Koiksoni loomingu ja Ojamaa produktsiooni tulemusena on uue muusika märksõnadeks popiga katsetav kaasaegsus ja soul. Sealjuures on alles jäetud armastatud lauljannale omane vokaalne mahedus, sumedus ja pehmus.

„Seekord oli kindel plaan elektroonikaga katsetada ja proovida enda olemust uue taustsüsteemiga sobitada. Produktsiooni osas jõudsime Rauliga üsna kergesti üksmeelele. Tahtsin astuda välja oma varasematest raamidest ja katsetada millegi uuega. Loodetavasti see õnnestus,” lisab Koikson.

Album „Coffee For One” tuleb 17. aprillil müügile digitaalselt, poodides üle Eesti ja Jazzkaare raames toimuvatel plaadiesitluskontsertidel.

Elina Born on avaldanud uue singli „Õhtust õhtusse”, mis asetub täpselt sellesse suveõhtu hetke, mil päev ei ole enam päriselt päev, ent öö pole samuti veel alanud. Õhus on asfalt, niiskus ja linna kohal püsiv soe kuma – kusagil jäävad aknad lahti ning autos kõlab lugu, mis tahab liikuda koos tuulega.

Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.

Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”

Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.

Hüpnagoogilise popmuusika duo Vera Vice, mille moodustavad Ave Vellesalu ja Helen Västrik, avaldas digiplatvormidel uue lühialbumi, mis koondab endas Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli lavastusele „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ loodud heliloomingut.

Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.

Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“

Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.