Foto: Portail.ee
„Kuna see on siiski peamiselt Eesti muusikat propageeriv festival, siis esimene soovitus oleks ka kohaliku skene jaoks midagi väga värsket. Mul küll puudub faktiline kinnitus, aga minu meelest teeb esimese ülesastumise bänd nimega Rake, mille muusikalise produktsiooni eest vastutab Hyrr Innokent Vainola ja vokaalset tuge pakub Rahel Ollisaar. Miks nemad? Nende muusika toonid on väga ebaeestlaslikud ning flirdivad maheda popi ja souli lainetes, mis võiks sobida nii tundliku maitsega muusikapuristidele kui ka niisama huvilistele, kes tahaksid midagi kergesti seeditavat. Hetkel on nende muusikast avalikkusele tabatavad vaid kaks lugu, millest viimase, pealkirjaga „Sorry”, lisan siia stiilinäiteks.
Nüüd juba aastaid toimunud Tallinn Music Week ei tähenda ainult hilisõhtuid ja öid rahvast pungil klubides – oma sammu käivad ka linnas asuvad linnalavad. Need on tasuta kontserdid erinevates linnaruumis tuntud ja ka muidu inimestele tavamõistes suletud paikades. Üks nendest ongi värskelt kolinud plaadipood Biit Me, kuhu ootame 1. aprillil kuulama nii räppi piiriäärsest Narvast – Propazha ‒, kuid ka väga eksootilisest ja uudiste mõttes ehk mitte kõige roosilisemast Süüriast – Chyno. Lisaks värssidele pakub Luurel Varas oma nägemust hiphopist biitidena. Ühe oma kolmest festivali esinemisest teeb ka nädalat paar tagasi debüütalbumiga „Efterglow” maha saanud Erki Pärnoja. Linnalavade mõnes mõttes intiimsem ja rahulikum miljöö on tihtipeale isegi parem võimalus muusikat nautida kui tavapärastes kontserdipaikades, ja on sageli täis üllatusi.
Raadio 2 on alati TMW ajal pakkunud meisterlikult kureeritud meelelahutust Von Krahli kahel korrusel. Nii ka tänavu. Lisaks eelpool mainitud Rake’ile sammuvad reedel lavale käsikäes nii eklektilise popi printsess Iiris kui eksperimentaalse veidruse prints Florian Wahl ja möödunud aastase Eesti Lauluga sügavale naha alla pugenud Mick Pedaja. Lisaks kõrgetele nootidele ja elektroonikale ludistatakse kitarridel, mille eest vastutavad progerock’i uue tulemise tugisambaid Progress ja tänaseks väikestest madala laega keldritest välja kasvanud Pärnu rokkarid The Boondocks.
Neile, kellele meeldib särtsakama rütmi saatel rasva põletada, on kohtumispaigaks number üks kahe päeva jagu programmi pakkuv ja spetsiaalselt Tallinn Music Weeki ajaks klubiks moonduv Balti jaama paviljon, kus ühendavad jõud ürituste sarjad Aux, Mürk, Isola. Esinejate nimekirja järgi on see vist üks kõige rahvusvahelisemaid ja nimekamaid seltskondi festivalil. Alates Briti bassimuusika ühest esinumbrist Pearson Soundist, kuni kahe Soome tantsumuusika legendi Jori Hulkkoneni ja Timo Kaukolampini välja. Lisaks palju noori masinamuusika entusiaste Eestist, nii DJ-formaadis kui ka live-ettekandes.
Jätkuv sooline ebavõrdsus ei ole õnneks tajutav TMW muusikaprogrammis. Vähemalt tundub, et naised on sellel aastal korralikult esindatud. Portaili veergudel hiljuti küsimustele vastanud funk ja souli laulik Ashilevi saab suure publiku ees esinemise tuleristsed Estonian Funk Embassy kräul Erinevate Tubade Klubis (kui kardad, et varbale astutakse, siis võta vahetuskingad/tossud kaasa). Tõestus sellest, et naised võivad lisaks malbetele helidele väga raevukad olla, tuleb Venemaa neljaliikmeliselt ansamblilt Lucidvox, kes tunneb ennast koduselt psühhedeelse rock’i ja krautrock’i väga segastes helides. Sügav muusika ja meeldejääv kontserdielamus on kindlasti garanteeritud. Hannaliisa Uusmaa ja Brigitta Davidjantsi nii umbes aasta vanune projekt Hunt, mida kohalik ajakirjandus on juba superbändiks nimetanud, esineb renoveeritud ja uues kuues Kuku Klubis. Üle ukse tantsumuusika ööelu sihtpunktis, klubis Lekker mängib aga Šveitsist pärit suuremate ja väiksemate festivalide sage külaline, hea maitsega DJ Sassy J. Loomulikult ei puudu kavast auhinnatud ja TMW veteranid Kadri Voorand, Mari Kalkun ja Liis Lemsalu.“
Rohkem infot Tallinn Music Weeki kohta leiab aadressil tmw.ee.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.
Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.
Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.
View this post on Instagram
Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.
Järgmise aastani, Riga Art Week!
Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas
