Homme, 19. augustil avatakse Telliskivi Loomelinnaku galeriis kaks uut näitust – Liisi Eelmaa “Sina oskad alati kõik olevikku koondada” ja Marita Liivaku “Igavesti siin”.

Liisi Eelmaa loomingus on nii unes kui ärkvel kogetud tunded transformeerunud abstraksteteks kujutisteks kui ka äratuntavateks objektideks, mis ühelt teoselt teisele rändavad. Näitusel “Sina oskad alati kõik olevikku koondada” kohtuvad mitmed kunstniku loomingust tuttavad elemendid – käsi, pintslitõmbed, portaalid – mis asetsevad igavikulistes keskkondades ning lubavad vaatajal kulgeda kunstniku poolt justkui alkeemiliselt muundatud tunnete maailmades, kus on hea olla. “Olla olevikus tähendab tajuda ja näha esemete, mõtete, energiate pidevat transformatsiooni, millel pole algust ega lõppu, minevikku ega tulevikku. Kunstnikuna jälgin ma igapäevaseid protsesse teravamalt, teadlikumalt ja muundan need immateriaalsed mõtted, tunded ja seisundid mateeriaks, reaalsuseks,” kirjeldab Liisi.

Marita Liivaku tööd jutustavad julge värvikasutuse ja sensuaalsete figuuride kaudu isiklikke lugusid, mis lasevad vaataja nii lõuendi kui tekstide kaudu lähemale kunstniku hingele ja isiklikule ruumile. “Maalidel on privileeg jääda alatiseks püsima ühte hetke. Seisak on miski, mida ise kipun unustama, sest olen harjunud kogu aeg midagi otsima, toimetama, lahendama. Vahel on aga hetki, mil kõige õigem teguviis on teha mitte midagi. Seal, kus minu rahust ja tajust jääb vajaka, tulevad mängu maalid. Need portreed naistest räägivad oma lugu ilmetes, mitte tegudes ja on jäänud seisma ühte hetke, mis on minust juba ammu möödunud,” kirjeldab Marita Liivak näitusel “Igavesti siin” olevaid teoseid.

Marita Liivaku näitus “Igavesti siin” avatakse 19. augustil kell 17.00 Telliskivi poetänava aadressil Telliskivi 60a/2 ja Liisi Eelmaa näitus “Sina oskad alati kõik olevikku koondada” avatakse 19. augustil kell 18.00 aadressil Telliskivi 60a/1.

Telliskivi Loomelinnaku galerii ise asubki linnaku kahel poetänaval aadressil Telliskivi 60a/1 ja Telliskivi 60a/2 ning on avatud iga päev. Näitused jäävad avatuks septembri lõpuni.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.