Foto: Giant Swan
Viimati 2019. aastal toimunud Kumu Reivil astus üles Eestist pärit postsovetliku räpi sensatsioon Tommy Cash. Üllatusena väisasid sündmust ka USA päritolu moelooja Rick Owens ja tema kunstnikust abikaasa Michèle Lamy. Toona oli Kumus üleval Cashi ja Owensi ühistööna valminud näitus “Süütud ja Neetud”.
Seekord kutsutakse reivikultuuri austajaid aga tutvust tegema näitusega „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“, mis heidab pilgu reivile ja klubikultuurile ning nendega seotud subkultuuridele. Tegemist on esimese reivi fenomeni käsitlev näitusega Eestis, mille eesmärgiks on avada reivi poliitilist potentsiaali ja poeetilist terviklikkust. Nii annavad näitusel esitletud teosed sissevaate reivikultuuri mitmesugustesse avaldumisvormidesse. Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikele, nagu Jeremy Deller või The Otolith Group, on näitusele kaasatud ka Berghaini legendaarne uksehoidja Sven Marquardt.
Niisama värvikirev ja tähenduslik on ka seekordne esinejate nimekiri, mis ulatub reivisõpradele tuttavatest UK artistidest Giant Swan ja Rezzett kohalike tegijateni nagu Nikolajev, Triin Niinemets ja Susanna Raiend. Reiviöö visuaalse rännaku loob Mikk-Mait Kivi. Lisaks muusikalisele ja seda saatvale visuaalsele elamusele, rikastab reivikogemust ka hinnatud koreograafi Rene Kösteri klubikogemuse teekonda selle algusminutitest peo lõpumomentideni portreteeriv kaasaegse tantsu etendus.
“Seekordse Kumu Reivi eesmärk on tuua ühe katuse alla tänased elektroonilise muusika toorema esteetika näited ja nii oleme koostöös Robert Nikolajeviga IDA Raadiost valinud välja kaasaegse reiviskene kõige intrigeerivamad põrandaalused tegijad,” sõnab sündmuse peakorraldaja Tõnis Hiiesalu ning lisab, et esinejate list veel täieneb ja üllatusi on tulemas ka seni veel väljahõikamata järelpeo osas. Peakorraldaja lisab, et suure tõenäosusega jääb see mõneks ajaks ka üheks viimaseks selliseks sündmuseks: “Kumu ise ja Kati Ilvese poolt kureeritud näitused on viimastel aastatel loonud pinnase seesuguseks koostööks. Peale seekordset reivi võtame aga reivistepsli mõneks ajaks seinast välja.”
Rohkem infot ja sündmuse täpne ajakava on leitavad SIIT.
Tallinn Coffee Festivali võlu ei peitu vaid kohvis. Ürituse raames leiab iga külastaja endale meelepärase joogipoolise – olgu see kvaliteetne meeliergutav kohv, soojendav tee või laste lemmik kakao. Meeldiva joogi kõrvale saab maiustada nii kvaliteetset šokolaadi kui ka suussulavaid gurmee-ekleere. Tugevamat kehakinnitust pakub „Kosmiline tänavatoit“, mille menüüst leiab erinevate lihade täidisega kinnised burgerid.
Festivali programmi peaesineja on Klaus Thomsen Kopenhaagenist, kes on Euroopa ühe hinnatuima Coffee Collective erikohvi röstikoja asutaja. Üritusel on osalemas teisedki põnevad röstikojad ja suuremad maaletoojad nii Eestist kui välismaalt. Uustulnikatest väärib mainimist röstikoda Good Life Coffee Roasters Soomest, mis sai just hiljuti 2024. aasta Põhjamaade parima röstikoja tiitli. Lätist osaleb röstikoda Kalve Coffee Roasters, Poolast Sacred Mill Coffee Roasters, Šveitsist Ally Coffee. Türgi ja Brasiilia saatkonnad tutvustavad külastajatele oma maade kohvikultuuri.
Festivali programm pakub põnevust ja kaasaelamisrõõmu kohvikelnerite ehk baristade võistlustele. Mitmekümne osaleja hulgast selgitatakse välja osavamad kahel alal: latte art ehk piimakujundite valamises ning cupping’us ehk kohvi maitsmises. Meistritiitli eest lähevad võistlustulle nii kogenud kui ka alles alustavad baristad Eestist, Lätist ja Leedust.
Olgu lisatud, et kohvifestival on kogu pere üritus. Nii laupäeval kui pühapäeval on avatud ka lasteala.
Uuri lisa www.tallinncoffeefestival.ee.
“Mul on väga hea meel, et pika protsessi lõpuks on valmis saanud üks suurepärane näitus. On olnud nii kergemaid kui raskemaid momente, aga siin ta oma rõõmus ja nukruses, brutaalsuses ja ülevuses nüüd meie ees seisab,” sõnas Eesti paviljoni kunstnik Edith Karlson. “Näituse „Hora lupi“ muudab väga eriliseks ka toimumiskoht – tasapisi lagunev Santa Marie delle Penitenti kirik, mis on algusest peale suureks inspiratsiooniks olnud.”
„Eesti jaoks on osalemine Veneetsia kunstibiennaalil oluline võimalus tutvustada meie ainulaadset kunstiskeenet tervele maailmale. See avab uusi uksi riikidevahelisele koostööle, võimaldades kunstnikel luua kontakte ja näidata oma loomingut rahvusvahelisele publikule. Samuti liidab iga selline suur ettevõtmine ka omavahel inimesi, kelle töö vilju näitusel kõige otsemalt näeme. Seekord on kohal ka erakordselt suur hulk eratoetajaid, kelle usku meie kunstimaailma on südantsoojendav näha,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.
„Hora lupi“ ehk hunditund on müütiline hetk enne koitu, mille kohta usutakse, et siis sünnib ja sureb kõige rohkem inimesi. Öö pimedaimat aega, mil kõik tekib ja kaob, võib näha nii kaose haripunktina kui muutuste algatajana. Näitusel lahkab kunstnik inimese primitiivseid tunge nende banaalsuses ja pühalikkuses ning eksponeerib inimese loomalikkusest jutustavaid skulptuure.
Sel aastal asub Eesti paviljon muidu avalikkusele suletud Santa Maria delle Penitenti kirikus. Näituseruume täidavad kunstniku savist ja betoonist skulptuurid, mis on Edith Karlsoni loomingule iseloomulikud. Läbiva sarjana on näitusel sajad savist autoportreed, mille autoriteks on inimesed kunstniku ümbert.
Vaata esimesi fotosid Eesti paviljonist galeriist!
