Liisa Soolepp sõidab septembri alguses New Yorgi moenädalale Oxford Fashion Studio korraldatud šõule, kus ta esitleb oma uue “Capsule” kollektsiooni kudumeid.

“Leidsin lihtsalt ühel hommikul postkastist kutse osaleda New Yorgi moenädalal,” räägib disainer, kuidas ta sai ootamatu pakkumise lennata üle ookeani oma kudumeid tutvustama. Tema looming jäi möödunud talvel Berliini eetilise moe messil silma Oxford Fashion Studio kuraator Christin Theiligile, kes talle hiljem isiklikult kutse saatis. “Kui ma Liisa kudumeid Berliinis nägin, olin nende siluettidest ja värvidest koheselt haaratud. New Yorgi stiil on väga cool ja multikultuurne. Selles kohtuvad lihtsus ja praktilisus, mistõttu ma usun, et Liisa kudumid toimivad seal suurepäraselt.”

Theiligi sõnul valivad stuudio viis kuraatorit moenädalal osalejad välja enam kui 8000 disaineri seast. “Me otsime originaalse kontseptsiooniga loomingut, mida inimesed kanda sooviksid ja mis pakuks huvi ka meediale.”

Moenädalal esitlusele tulev Liisa Soolepa “Capsule” kollektsioon on edasiarendus disaineri olemasolevatest mudelitest. “Minu jaoks on see on justkui vahekokkuvõte, võimalus ideid viimistleda. Ma saan lihvida kudumite ajatust, praktilisust ja lihtsust. Mulle meeldib lõngaga manipuleerida, et tekiksid mahulised struktuurid. Nii ka seekord. Ma naudin nende struktuuride poolt tekitatud vaikseid ja korrastatud rütme,” räägib Liisa.

Liisa eesmärgiks New Yorgis on esitleda Eesti moekunsti selle parimast küljest, teisalt luua brändi arendamiseks uusi kontakte ning koguda edaspidiseks innustust. “Ma loodan saada seni tehtud tööle tagasisidet ja ootan väga, et näha oma kudumeid uues kontekstis.”

Disainer teeb antud projekti raames koostööd Karl Annusega, kelle isikupärased puidust prillid Framed by Karl lendavad New Yorki kaasa, et seal kudumeid stilistiliselt toetada.

Liisa Soolepa kudumeid saab täna soetada üle Eesti sellistes disainipoodidest nagu Tallinn Design House, Les Petites, Estonian Design House, Tartu Design House Shop, Noos, Siluett ja Slow. Samuti on disaineril veebipood liisasoolepp.com.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!