Foto: Kristel Kuslapuu
August on 2014. aastal loodud rõivabränd, milles ühinevad looduslikud kangad ja innovaatiline rõivadisain ning mis on pälvinud nii kodumaiste tarbijate kui ka Eesti Moedisaini Liidu tunnustuse. Augusti looja on eestlannast rõivadisainer Äli Kargoja, kes omandas moedisainihariduse Pariisis Studio Berçot moekoolis. Pärast töötamist Nicolas Andreas Taralise ning Maison Martin Margiela ateljeedes naasis Äli 2014. aasta märtsis kodumaale, et viia ellu oma visioon kaunist rõivadisainist.
Bränd Triinu Pungits ei keskendu hetketrendidele ega ühiskonnas valitsevatele reeglitele. Disainer Triinu Pungits teeb seda, mis tuleb seest ning lähtub tema sisemaailma vaadetest ja arusaamadest. Talle on oluline omas tempos liikumine, isiklik tahe ja ambitsioon ning tema soov on pakkuda omapära ja originaalsust, kõrget emotsiooni ja üllatust, kiiksu ja sammujagu eespool olemist, põhjendatud ja teadlikku materjalikasutust ning teostusviise. Olulisel kohal on kangastele loodud disainmuster, värvid ning originaalne rõivadisain. Triinu Pungitsa looming on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu sellistes väljaannetes nagu Vogue Italia, British Vogue ja Glamour.
Kristel Kuslapuu on lõpetanud Tallinna Tööstushariduskeskuse rätsep/stilisti eriala, õppinud Stockholmis Konstfackis tekstiili erialal, läbinud praktika Rootsi ühe juhtiva kontseptuaalse moebrändi Back juures ning hetkel on tal käsil viimane aasta moedisaini erialal Kunstiakadeemias. Tuntust on moelooja kogunud pigem kudumidisainerina, ent uudishimu viib tema loomingu ka kunsti muudele jahimaadele. Skulptuursed, suured, pehmed vormid on Kuslapuu loomingule väga omased, samuti flirt edevate värvide ja julgete mustritega. „Mood läbi iroonia ja klišeede, mis ei pea õigustamiseks ja enese mugavalt tundmiseks endale sugu valima,” kirjeldab disainer oma loomingut.
KÄT brändi taga seisab disainer Kätlin Kikkas, kelle käekiri on viimase paari aasta jooksul kohalikul moemaastikul esile tõusnud julgete joonte, ent ajatut naiselikkust ja puhtust kandva olemusega. Kätlin Kikkast ajendas brändi looma eelkõige kirg. Juba lapsepõlves alanud huvi moe vastu saadab disainerit tänaseni. Soov leida õige viis, aeg ning omanäoline eesmärk, milleni oma looming viia, on Kikkase jaoks pidev ja nauditav protess. „Kaks aastat tagasi leidsin moedisainis oma tee, et luua jätkusuutlik disain Eesti naisele, kes soovib tootest rohkemat kui paari kandmiskorda ja luitunud kangast. Soovisin luua rõiva, mida naine saab kanda uhkusega ning millega kaasneb lõbusus, sest KÄT disaini saab kanda erineval moel ja puhkudel. Mul on alati olnud eesmärk luua toode, mis asendab kapis kolme teist riideeset,” kirjeldab brändi autor Kikkas.
Olgu ka lisatud, et nii August kui ka KÄT on olnud nomineeritud Hõbenõela ning Kristel Kuslapuu Kuldnõela tiitlile. Triinu Pungits pälvis Hõbenõela 2014. aastal.
Uurisime fashionavant moeagentuuri esindaja Piret Rätsepa käest, kes antud ettevõtmist veab, kuidas kujunes just selline disainerite valik.
Meie soov oli näidata Eesti andekaid disainereid, kes eristuvad massist ning kelle esteetika ühtib meie endi omaga. Külastasime MBKFD 2016. aasta septembris ja nägime, kui tähtis on kokku panna grupp disainereid, kes oleksid kõik tugevad ja omanäolised, kuid ei konkureeriks üksteisega. Augusti ja Triinu Pungitsaga töötame igapäevaselt ning nemad olid meie esimene valik. Otsisime neile juurde disainereid, kes lisaksid grupile väärtust nii, et moodustuks tervik.
Samuti pärisime, mis lisaks moeetendusele Kiievis disainereid ees ootab.
Lisaks moeetendusele pannakse disainerite looming välja MBKFD x Fashion Scout showroom’is, kus saavad disainerite loominguga tutvuda ka need, kes ehk moeetendusele ei jõudnud. Lisaks on kokku lepitud nii enne kui ka pärast moeetendust intervjuud kohaliku raadiojaama ja telekanaliga. Samuti soovib enne show’d teha Eesti disaineritest loo Ukraina portaal FW-Daily. Kuna Kiievi moenädalat kajastab ka rahvusvaheline press eesotsas paljude mainekate moeajakirjadega, nagu Vogue Italia, Vogue Russia, British Vogue jpt, ning külastab mitmeid sisseostjaid üle maailma, siis loodame, et disainerid saavad nii rahvusvahelist kajastust kui ka häid ja kasulikke kontakte tulevikuks.
Eesti disainerite ning Portail.ee osavõttu Mercedes-Benz Kiev Fashion Days üritustel toetavad Nordica, Eesti Suursaatkond Kiievis ning moeagentuur fashionavant.
Larissa Kondina esitleb Mekoome nime all aastatel 2025–2026 käsitsi kootud kampsuneid, milles põimuvad intuitiivne värvikasutus, erinevad tekstuurid ja loomisrõõm. Pärast aastaid ateljeetööd on disainer naasnud kudumise juurde, kasutades muu hulgas lõngajääke ja üles harutatud rõivaid. Iga kampsun sünnib justkui maal, mille lõplikku ilmet kujundavad materjal ja loominguline vabadus.
Kairi Getmani loomingus kohtuvad pikaajaline rätsepatöö kogemus, universaalsed lõiked ja loodusvärvidega töödeldud tekstiilid. Tema kollektsioonis annavad kangastele iseloomu muu hulgas kuusekäbid ja tammelehed, samal ajal kui taaskasutatud materjalid suunavad rõivaste konstruktsiooni ja detailide kujunemist. Tulemuseks on vaoshoitud, ent tekstuuririkkad rõivad, milles praktiline kantavus ja kunstiline terviklikkus teineteist täiendavad.
Hannes Rüütel toob omanimelise brändiga lavale nostalgilise alatooniga kaasaegse moe. 2020. aastal meestemoebrändina alustanud ja 2022. aastal Hõbenõelaga pärjatud disainer esitles tänavu kevadel Riia moenädalal ka oma esimest naistekollektsiooni. Tema loomingut iseloomustavad kergelt androgüünne käekiri, isiklikest mälestustest lähtuvad ideed ning Eestis väikestes kogustes valmistatud kvaliteetsed rõivad.
Stella Runneli juhitud Stella Soomlais tähistab tänavu 15. tegutsemisaastat, jätkates ringdisaini põhimõtete arendamist. BrändiTelliskivi stuudios valmivad kotid ja aksessuaarid on loodud kestma, olema parandatavad ning leidma vajadusel uue kasutuse. Iga kott kannab oma numbrit ja valmistaja nime, rõhutades brändi arusaama disainist, mille eluiga mõõdetakse hooaegade asemel põlvkondades.
Moeetendus DOM – disain on moes toimub 28. septembril. Piletid on müügil Fientas. Uuri lisa Disainiöö kodulehelt.
“Selleaastane BRUNO konkurss paistab silma küpsete ja läbimõeldud toodete poolest, eriti elukeskkonna kategoorias. Need ei ole hetkelised mõttevälgatused, vaid disainid, mis lähtuvad inimeste tegelikest vajadustest, ergonoomikast ja vastutustundlikust materjalikasutusest. Kõiki töid ühendab tugev keskkonnateadlikkus – see on saanud uueks kvaliteedimärgiks,” ütles Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja.
Eesti tootedisaini kõrget taset tõi esile ka žürii. “Eesti disainis on huvitav pinge: traditsioon ilma nostalgiata ja tehnoloogia ilma materiaalsust tingimata kaotamata,” kommenteeris žüriiliige Jaume Domenech, Saksamaa disainiekspert ja mööblifirma Vitra asepresident.
„On selgelt näha, et Eesti disain on väga läbimõeldud ja hingestatud. Kui mõelda väga heade toodete peale, siis seisneb võti reaalsete probleemide loomingulises lahendamises. Innovatsioon on meeletult oluline, kuid seda peab teostama nõnda, et tootel oleks ka reaalne võimalus toimida ja olukorda parandada,“ lisas Terry McStea, Briti disaini- ja innovatsioonispetsialist.
„Eesti disain on väga huvitavas kohas. Meil on väike, kuid aina tugevamaks muutuv disainikogukond ja järjest rohkem näiteid sellest, et Eesti disain suudab konkureerida ka rahvusvahelisel turul. Meie üheks tugevuseks pean oskust ühendada funktsionaalsus, puhas esteetika ja leidlikkus. Samuti annab meie väiksus teatava eelise. Disainerid peavad tihti olema korraga nii loojad kui ka ettevõtjad. See tähendab, et disain ei jää ainult kontseptsiooni tasandile, vaid peab suutma päriselt toimida – tootmises, turul ja kasutaja käes,“ rääkis BRUNO žüriiliige Margot Vaaderpass, WOH stuudio looja ja disainer.
2026. aasta BRUNO nominendid on:
Elustiilitoote disaini kategoorias:
Elukeskkondliku toote disaini kategoorias:
Insenertehnilise toote kategoorias:
Lisaks tunnustatakse silmapaistvat panust Eesti disaini BRUNO Elutöö auhinnaga.
