Rootsi-Eesti taustaga disainerit on alati paelunud juured ja päritolu – need on tema loomingulise teekonna lähtepunktiks ka täna. Viimastel aastatel on Viira keskendunud loomisele ning hoidnud oma tööd pigem varjus, mistõttu tema ümber kuhjunud loominguline materjal vajas nüüd väljapääsu – nii ideeliselt kui ka füüsiliselt.
Kui traditsioonilised rahvarõivad jagunevad paikkondade järgi, siis Viira looming loob kujuteldava uue “maakonna” – sellise, mille suhe teistega ei põhine vastandumisel, vaid sõbralikkusel ja vahel isegi muhedal tögamisel. Kunstnik küsib: “Kas argine peab tingimata olema tagasihoidlik? Kui hoiame erilisena mõjuvaid esemeid vaid pidupäevadeks, kinnistame arusaama, et argipäev pole midagi märkimisväärset. Aga just argistest hetkedest elu ju koosnebki.” Nii kutsub Viira üles ehitama ja ehtima oma igapäevaelu.
Liina Viira on Stockholmis sündinud ja kasvanud Eesti kunstnik, kes kolis 20 aastat tagasi Eestisse, et oma juuri paremini tundma õppida – ning ongi siia jäänud. Täna tegutseb ta oma rõivabrändi alt mitmel loomingulisel rindel, katsetades pidevalt uusi vorme ja väljendusviise.
Rõivakollektsioon ja isikunäitus “ARGI” on avatud Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6, Tallinn) 4.–26. juulini.
„Riia moenädalal seni kõige mahukama kollektsiooni esitlemine oli võimas kogemus ning pinget ja ootamatusi ühes positiivse energiaga jagus hommikutundidest õhtuni välja,” jagas Hannes Rüütel Portailile värskeid emotsioone. „Senine publiku tagasiside kinnitab, et suutsime stilist Kristin Liiase ja animaator Sander Joonega anda edasi tervikliku emotsiooni kevadisest kergusest, mängulisusest ja magusast suveootusest.”
14.–18. aprillini toimunud Riga Fashion Weekil jõudis lavale 26 Hannes Rüüteli loodud komplekti – seni tema mahukaim moenädalal esitletud tervik. Kollektsioon sidus brändile omase tugevama, tumedama ja vormikindlama poole kergema ning suvisema meeleoluga: jäigemad materjalid ja selged lõiked kohtusid romantilisemate detailide, kirsimotiivide, lipsukeste ja peente satsidega. Just selle pehmema liini kaudu astus lavale ka brändi esimene ametlik naistekollektsioon, ehkki HANNES RÜÜTELi looming on ka varem kandnud selget unisex-hoiakut. Nagu disaineri varasemate suuremate ülesastumiste puhul, aitas kollektsiooni lavakeelt vormida stilist Kristin Liias, kelle käekiri toetas terviku omapära ja tunnetust.
Vaata galeriist backstage-fotosid viimastest hetkedest enne, kui HANNES RÜÜTELi uus kollektsioon Riga Fashion Weeki lavale jõudis!
Loe ka Hannese intervjuud, mille ta Portailile vahetult enne Riia moenädalat andis, siit!
Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.
Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.
Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.
Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.
Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.
Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.
Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee.