Rootsi-Eesti taustaga disainerit on alati paelunud juured ja päritolu – need on tema loomingulise teekonna lähtepunktiks ka täna. Viimastel aastatel on Viira keskendunud loomisele ning hoidnud oma tööd pigem varjus, mistõttu tema ümber kuhjunud loominguline materjal vajas nüüd väljapääsu – nii ideeliselt kui ka füüsiliselt.
Kui traditsioonilised rahvarõivad jagunevad paikkondade järgi, siis Viira looming loob kujuteldava uue “maakonna” – sellise, mille suhe teistega ei põhine vastandumisel, vaid sõbralikkusel ja vahel isegi muhedal tögamisel. Kunstnik küsib: “Kas argine peab tingimata olema tagasihoidlik? Kui hoiame erilisena mõjuvaid esemeid vaid pidupäevadeks, kinnistame arusaama, et argipäev pole midagi märkimisväärset. Aga just argistest hetkedest elu ju koosnebki.” Nii kutsub Viira üles ehitama ja ehtima oma igapäevaelu.
Liina Viira on Stockholmis sündinud ja kasvanud Eesti kunstnik, kes kolis 20 aastat tagasi Eestisse, et oma juuri paremini tundma õppida – ning ongi siia jäänud. Täna tegutseb ta oma rõivabrändi alt mitmel loomingulisel rindel, katsetades pidevalt uusi vorme ja väljendusviise.
Rõivakollektsioon ja isikunäitus “ARGI” on avatud Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6, Tallinn) 4.–26. juulini.
„Minu esimene sõna ei olnud „emme“. See oli „lillekesed“,“ meenutab Sofia. Lilled saatsid teda lapsepõlvest alates, ent alles hiljem omandas erilise tähenduse ka muinasjutt seitsme kroonlehega võlulillest. „Mitte sellepärast, et võlulill täitis soove, vaid sellepärast, et ta rääkis lootusest.“
Täna tähendavad need seitse kroonlehte Sofia jaoks midagi hoopis muud. Mitte seitset soovi, vaid usku, et isegi kõige pikema talve järel on võimalik uuesti õitsema hakata. “Sest ma usun, et ilu ei ole lihtsalt midagi, mida vaadata. Ilu annab jõudu elada. See võib peituda metsas, kevadises taevas, kallistuses või kellegi soojas pilgus. Ilu tuletab meelde, et lootus ei kao. Mõnikord peitub lootus lihtsalt talve all,” lisab disainer.

Kollektsioonis “BLOOM” võib õis avaneda tervikuna või ilmuda vaid vihjena – kroonlehe, seemne või hommikukastet meenutava detailina. Kõik ehted valmivad hõbedast ja täielikult käsitsi, vahast vormimisest valamise ning viimistlemiseni. Halliku jaoks märgib see ühtlasi teadlikku naasmist füüsilise valmistamise juurde pärast aastaid digitaalsete tehnoloogiate uurimist.
„Ma ei soovinud, et õied oleksid täiuslikult sümmeetrilised. Loodus ei ole sümmeetriline. Ka inimene mitte,“ ütleb Hallik. Just käe jälg ja väikesed ebakorrapärasused annavadki kollektsioonile selle iseloomu – ajal, mil täiuslikku vormi saab masinaga aina hõlpsamini korrata, muutub nähtav inimlik puudutus omaette väärtuseks.
Kollektsioon on saadaval SOMA veebipoes, valitud Goldtime’i kauplustes üle Eesti ning Tallinn Design House’i poes.
Kui UPMADE IN.EE näitus tõi Toronto publiku ette ligi 40 Eesti disaineri tööd, siis fotosessiooniks kureeriti sellest eraldi moeseeria, kus kohtuvad rõivad, ehted, kudumid, jalanõud ja aksessuaarid. Kaamera ette jõudsid kodumaised disainerbrändid CAROLXOTT, Tijn Nelemans, Oksana Tandit, Reet Aus, Studio Luks, Karlotta Design, Studio Annreal, Lentsius, Liina Viira, Eve Hanson Design, Anneli Tammik Jewellery, Piret Loog, Miurio, Kirill Safonov ja Nons Barefoot.
Torontos kohapeal valminud fotoseeria ei olnud tavapärane stuudiovõte – pildistamine toimus publiku ees osana Circular Threads programmist, kus moe kõrval räägiti ringdisainist, tekstiilijäätmetest ja moetööstuse võimalustest vähendada sõltuvust pidevast uute esemete tootmisest.
Zelaya fotodel saavad eri käekirjaga Eesti disainerite tööd ühise rahvusvahelise moeseeria vormi ning näitavad, kui erinevalt võib tänapäeval kestlikku moodi tõlgendada – rekonstrueeritud rõivastest ja upcycling’ust kuni ehete, aksessuaaride ja eksperimentaalsemate siluettideni.
Toronto ei jää fotode ainsaks peatuspaigaks. Circular Threads moeseeria jõuab sügisel Eestisse ning seda esitletakse 28. septembrist 4. oktoobrini toimuva Disainiöö 2026 festivali raames.
Vaata Mauricio Zelaya Torontos jäädvustatud moeseeriat galeriist!