Kes selle duo tausta ehk nii hästi ei tea, siis Laura Nestor ja Britt Samoson on vanad tuttavad, sõbrad, kolleegid, endised stuudiokaaslased. Ka täna on nende mõlema stuudioruumid ühe koridori peal. Üle kümne aasta on koos pildistatud väljaannetele moeseeriaid ning tehtud koos erinevaid loomingulisi projekte. Seekord sai ülesandeks taas esteetilise pildi loomine, kuid pildistatav objekt ei ole tavapärane kaamera ees poosi võttev ilusa näoga modell, vaid anonüümne keha koos oma (ja võõra) naha ja karvadega. Inimese tähtsus ja osakaal selles loos on passiivne, võrdväärne teiste pildistatavate materjalidega. Mitmenäoline puit on siin seerias aga staar number üks. Kivi, metall ja nahk mängivad seejuures väärikaid kõrvalosi. Need on vaikelulised pildid. Neis on stoilisust, monumentaalsust, aga ka mõtteainet.
Kindlasti on loomingulist duot mõjutanud meie kõigi ühine mure, mis puudutab metsade olevikku ja tulevikku ning üleüldse naturaalse materjali rolli muutuvas maailmas. Ent vaatlejal ei ole survet seda taaka südames hoida, talle võib jääda ka lihtsalt vaatleja ja imetleja roll. Ja imetleda pakutakse seekord mitte pelgalt kaunistatud inimest, vaid hoopis kauni vormiga juurikat, ilusa struktuuriga kivi või värvilist puukoort. Inimesel on seejuures toetav, abistav, peidus olev, rahumeelselt koos eksisteeriv osa.
Nagu eespool mainitud, on nüüdsest võimalik Laura Nestori uue veebipoe vahendusel soetada väga mugavalt loomingut tema kogust ning kõik teosed on signeeritud. Autor annab kliendile valiku foto mõõdu osas. Olenevalt pildist on vormistus erinev – kas prinditud kõrge kvaliteediga fine art paberile, mida raamistab must siidjasmatt alumiiniumist käsitööraam, või on vormistus puuvillasel fotolõuendil liimpuidust alusraamil. Iga tellimus täidetakse individuaalselt ja jõuab mugavalt kliendi koduukseni.
Veebipoe avapauguks ongi Laura Nestori ja Britt Samosoni koostööna valminud 12 pildist koosnev värske fotoseeria „Inimene ja materjal” („MAN/MATERIAL”), mille väikest eelvaadet näete ka allolevas galeriis.
Olgu lisatud, et kui maikuus hakkab meie ühiskond ehk taas avanema, saab näitust näha Treimanni mööblisalongi seintel. Nii et hoiame silmad lahti!
Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.
Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.
Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.
Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com.
Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.
Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.
Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.
„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.