Kui kaks Portaili andekat sõpra saavad millegi silmipaitavaga hakkama, siis loomulikult jagame seda ilu siingi. Nimelt on fotograaf Laura Nestor ja disainer Britt Samoson, kellel mõlemal jagub andeid muidugi veelgi, saanud valmis uue näitusega –  „Inimene ja materjal” („MAN/MATERIAL”). Tegemist on veebinäitusega ja koos sellega näeb ilmavalgust ka Laura Nestori loodud veebipood. 

Kes selle duo tausta ehk nii hästi ei tea, siis Laura Nestor ja Britt Samoson on vanad tuttavad, sõbrad, kolleegid, endised stuudiokaaslased. Ka täna on nende mõlema stuudioruumid ühe koridori peal. Üle kümne aasta on koos pildistatud väljaannetele moeseeriaid ning tehtud koos erinevaid loomingulisi projekte. Seekord sai ülesandeks taas esteetilise pildi loomine, kuid pildistatav objekt ei ole tavapärane kaamera ees poosi võttev ilusa näoga modell, vaid anonüümne keha koos oma (ja võõra) naha ja karvadega. Inimese tähtsus ja osakaal selles loos on passiivne, võrdväärne teiste pildistatavate materjalidega. Mitmenäoline puit on siin seerias aga staar number üks. Kivi, metall ja nahk mängivad seejuures väärikaid kõrvalosi. Need on vaikelulised pildid. Neis on stoilisust, monumentaalsust, aga ka mõtteainet. 

Kindlasti on loomingulist duot mõjutanud meie kõigi ühine mure, mis puudutab metsade olevikku ja tulevikku ning üleüldse naturaalse materjali rolli muutuvas maailmas. Ent vaatlejal ei ole survet seda taaka südames hoida, talle võib jääda ka lihtsalt vaatleja ja imetleja roll. Ja imetleda pakutakse seekord mitte pelgalt kaunistatud inimest, vaid hoopis kauni vormiga juurikat, ilusa struktuuriga kivi või värvilist puukoort. Inimesel on seejuures toetav, abistav, peidus olev, rahumeelselt koos eksisteeriv osa.

Nagu eespool mainitud, on nüüdsest võimalik Laura Nestori uue veebipoe vahendusel soetada väga mugavalt loomingut tema kogust ning kõik teosed on signeeritud. Autor annab kliendile valiku foto mõõdu osas. Olenevalt pildist on vormistus erinev –  kas prinditud kõrge kvaliteediga fine art paberile, mida raamistab must siidjasmatt alumiiniumist käsitööraam, või on vormistus puuvillasel fotolõuendil liimpuidust alusraamil. Iga tellimus täidetakse individuaalselt ja jõuab mugavalt kliendi koduukseni. 

Veebipoe avapauguks ongi Laura Nestori ja Britt Samosoni koostööna valminud 12 pildist koosnev värske fotoseeria „Inimene ja materjal” („MAN/MATERIAL”), mille väikest eelvaadet näete ka allolevas galeriis. 

Olgu lisatud, et kui maikuus hakkab meie ühiskond ehk taas avanema, saab näitust näha Treimanni mööblisalongi seintel. Nii et hoiame silmad lahti!

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.