Kuni 17. oktoobrini on võimalik Kumus tutvuda näitusega „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“. 10. septembri öö teeb eriliseks aga asjaolu, et reivikultuuri ja selle ajalugu tutvustavalt näituselt saab suunduda edasi ise reiviajalugu tegema.

Viimati 2019. aastal toimunud Kumu Reivil astus üles Eestist pärit postsovetliku räpi sensatsioon Tommy Cash. Üllatusena väisasid sündmust ka USA päritolu moelooja Rick Owens ja tema kunstnikust abikaasa Michèle Lamy. Toona oli Kumus üleval Cashi ja Owensi ühistööna valminud näitus “Süütud ja Neetud”.

Seekord kutsutakse reivikultuuri austajaid aga tutvust tegema näitusega „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“, mis heidab pilgu reivile ja klubikultuurile ning nendega seotud subkultuuridele. Tegemist on esimese reivi fenomeni käsitlev näitusega Eestis, mille eesmärgiks on avada reivi poliitilist potentsiaali ja poeetilist terviklikkust. Nii annavad näitusel esitletud teosed sissevaate reivikultuuri mitmesugustesse avaldumisvormidesse. Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikele, nagu Jeremy Deller või The Otolith Group, on näitusele kaasatud ka Berghaini legendaarne uksehoidja Sven Marquardt.

Niisama värvikirev ja tähenduslik on ka seekordne esinejate nimekiri, mis ulatub reivisõpradele tuttavatest UK artistidest Giant Swan ja Rezzett kohalike tegijateni nagu Nikolajev, Triin Niinemets ja Susanna Raiend. Reiviöö visuaalse rännaku loob Mikk-Mait Kivi. Lisaks muusikalisele ja seda saatvale visuaalsele elamusele, rikastab reivikogemust ka hinnatud koreograafi Rene Kösteri klubikogemuse teekonda selle algusminutitest peo lõpumomentideni portreteeriv kaasaegse tantsu etendus.

“Seekordse Kumu Reivi eesmärk on tuua ühe katuse alla tänased elektroonilise muusika toorema esteetika näited ja nii oleme koostöös Robert Nikolajeviga IDA Raadiost valinud välja kaasaegse reiviskene kõige intrigeerivamad põrandaalused tegijad,” sõnab sündmuse peakorraldaja Tõnis Hiiesalu ning lisab, et esinejate list veel täieneb ja üllatusi on tulemas ka seni veel väljahõikamata järelpeo osas. Peakorraldaja lisab, et suure tõenäosusega jääb see mõneks ajaks ka üheks viimaseks selliseks sündmuseks: “Kumu ise ja Kati Ilvese poolt kureeritud näitused on viimastel aastatel loonud pinnase seesuguseks koostööks. Peale seekordset reivi võtame aga reivistepsli mõneks ajaks seinast välja.”

Rohkem infot ja sündmuse täpne ajakava on leitavad SIIT.

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.

Sellel nädalavahetusel avab end XX Disainiöö festivali raames juba traditsiooniks saanud disainiturg Disainitänav, kus külastajaid ootab üle 100 erineva disainbrändi Eestist ja raja tagant. Lisaks tasub läbi astuda festivalialal avatud minimessilt SISUSTUS+, kust saab nutikaid ideid kodusisustuseks, ning heita veel pilk peale nädala lõpuni avatud olevatele Disainiöö näitustele. 

Nagu ikka ei leia Disainitänavalt üksnes uudseid disaintooteid, vaid saab tuttavaks ka nende loojatega, kes sageli ise müüja rollis on. Et valikus oleks lihtsam orienteeruda, annab Disainitänava kuraator Cristopher Siniväli kaasa oma soovitused põnevate osalejate osas, kuigi uudistamist väärivad muidugi kõik. Cristopher, sõna on sinul!

Kiharhair

Kuidas võimalikult elegantselt, aga looduslähedase tunnetusega, oma pikki juukseid kinni hoida? Kiharhairi luksuslikult mõjuvad juukseaksessuaarid on need, mida oma juuste sättimiseks just vaja on.  Tegemist on toodetega, kuhu on pandud palju armastust, kuna kõik tooted on käsitsi puidust valmis voolitud.

HANNES RÜÜTEL

Üks väheseid Eesti rõivabrände, kelle kollektsioonidest võib leida personaalse tunnetusega unisex rõivaid, kuhu Hannes Rüütel on pannud nii oma mälestusi kui mõtteid minevikust. Hea fookus on just meesterõivastel, mis on nii modernsed kui mõnusalt nostalgilised. Sel viisil sobivad Hannes Rüütli disainitud rõivad erinevatele pidustustele, kuid miks mitte ka vabal ajal šikilt kandmiseks.

Köusikodu

Teadagi on sügise saabumisega ees küünlahooaeg. Köusikodu on üks parimaid küünlatootjaid Eestis ja ühte head lõhna nende kõikide seast leida on peaaegu võimatu. Kes suur küünlapõletaja ei ole, siis leidub ka samalõhnalisi ruumilõhnastajaid.

TIINA ANDRON

Naha- ja aksessuaaridisainer, kelle värvikirevad kotid ei jäta kedagi külmaks. Geomeetriliste kujundite mäng annab esemetele lausa arhitektuurilise dimensiooni. Kroomnahast valmistatud retro värvikombodes aksessuaare leidub nii naistele kui meestele.

Maarit Pöör

Minnes värvide ja geomeetriaga edasi, siis kindlasti tooks välja Maarit Pööri plakatid ning tekstiiltooted, näiteks ekspressiivse värvivalikuga pleedid. Tegemist on elava geomeetrilise kunstiga, mis on inspireeritud põhjamaistest vormidest. Maarit loob uusi narratiive, töödeldes loominguliselt ümber inimesi ja hooneid.

LÕÕM

Ajatud ehted, puhtad vormid ja ilmselge inspiratsioon loodusest. Need on vaid mõned mõtted, mis tekivad, kui vaadata Merle Randmäe ehteid, mille võlu peitub lihtsuses. Tänu oma õhulistele vormidele on LÕÕM ehteid lihtne sobitada igaks puhuks. Igaüks leiab oma, mina olen oma lemmikud juba leidnud.

RAJA STYLE

Ehtebränd, mis on käinud Disainitänaval juba aastaid. RAJA STYLE on loodud Brasiilia paari poolt, kes enamasti toimetavad meie naaberriigis Lätis. Tegemist on Brasiilia käsitööna valminud ehete brändiga naistele ja meestele, kes väärtustavad ainulaadseid ehteid. Disainitänaval ei saa jätta nende müügipunkti tähelepanuta, nad lihtsalt tõmbavad sind ligi oma soojuse ja südamlikkusega.

Katarina Sarap Illustrations

Katarina Sarap on illustraator, kelle töödes põimuvad julgus, värv ja kujutlusvõime, äratades ellu unikaalsed karakterid ja rõõmsad lood — alati tema ABC järgi: atypical, bold, colourful. Erinevad trükised, plakatid, postkaardid jpm on toredad kingitused nii kallitele inimestele kui ka iseendale. 

Erikülaline: JAZZKAAR

Disainitänavale seab end sellel aastal esmakordselt sisse ka Jazzkaare ala, kust on võimalik endale tulevasteks kontserditeks hea hinnaga pileteid soetada ning kuulata festivalil pop-up kontserditega ülesastuvaid noori muusikuid.

Disainiöö Disainitänav ootab huvilisi laupäeval, 4. oktoobril kell 11–20 ja pühapäeval, 5. oktoobril kell 11–18 Krulli kvartalis. Uuri lisa Disainiöö koduleheküljelt.