Foto: Giant Swan
Viimati 2019. aastal toimunud Kumu Reivil astus üles Eestist pärit postsovetliku räpi sensatsioon Tommy Cash. Üllatusena väisasid sündmust ka USA päritolu moelooja Rick Owens ja tema kunstnikust abikaasa Michèle Lamy. Toona oli Kumus üleval Cashi ja Owensi ühistööna valminud näitus “Süütud ja Neetud”.
Seekord kutsutakse reivikultuuri austajaid aga tutvust tegema näitusega „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“, mis heidab pilgu reivile ja klubikultuurile ning nendega seotud subkultuuridele. Tegemist on esimese reivi fenomeni käsitlev näitusega Eestis, mille eesmärgiks on avada reivi poliitilist potentsiaali ja poeetilist terviklikkust. Nii annavad näitusel esitletud teosed sissevaate reivikultuuri mitmesugustesse avaldumisvormidesse. Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikele, nagu Jeremy Deller või The Otolith Group, on näitusele kaasatud ka Berghaini legendaarne uksehoidja Sven Marquardt.
Niisama värvikirev ja tähenduslik on ka seekordne esinejate nimekiri, mis ulatub reivisõpradele tuttavatest UK artistidest Giant Swan ja Rezzett kohalike tegijateni nagu Nikolajev, Triin Niinemets ja Susanna Raiend. Reiviöö visuaalse rännaku loob Mikk-Mait Kivi. Lisaks muusikalisele ja seda saatvale visuaalsele elamusele, rikastab reivikogemust ka hinnatud koreograafi Rene Kösteri klubikogemuse teekonda selle algusminutitest peo lõpumomentideni portreteeriv kaasaegse tantsu etendus.
“Seekordse Kumu Reivi eesmärk on tuua ühe katuse alla tänased elektroonilise muusika toorema esteetika näited ja nii oleme koostöös Robert Nikolajeviga IDA Raadiost valinud välja kaasaegse reiviskene kõige intrigeerivamad põrandaalused tegijad,” sõnab sündmuse peakorraldaja Tõnis Hiiesalu ning lisab, et esinejate list veel täieneb ja üllatusi on tulemas ka seni veel väljahõikamata järelpeo osas. Peakorraldaja lisab, et suure tõenäosusega jääb see mõneks ajaks ka üheks viimaseks selliseks sündmuseks: “Kumu ise ja Kati Ilvese poolt kureeritud näitused on viimastel aastatel loonud pinnase seesuguseks koostööks. Peale seekordset reivi võtame aga reivistepsli mõneks ajaks seinast välja.”
Rohkem infot ja sündmuse täpne ajakava on leitavad SIIT.
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
