Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis on alates 3. veebruarist avatud Kristel Saani isikunäitus „Paradiis – taaskohtumine”, kus näitusesaali hõlmavas installatsioonis sulanduvad looduslik ja inimtekkeline ning põimuvad minevik ja tulevik, tuttav ja tundmatu.

„„Paradiis – taaskohtumine” kõneleb elu tsüklilisusest ja nende ringide pidevast kordumisest. Näitus räägib hoitusest, teekonnast ja selle eri osade kokkupõimumisest. Kuigi elu on üks põnev kiire kulgemine, on selle etapid eri pikkuse, tähenduse ja mahuga. Mõni hetk möödub kiiresti, mõne puhul kulub aega ja kannatust, et moodustuks tervik. Ja on neid, mille juurde ikka ja jälle tagasi jõuame,” ütleb Saan oma ETDM-i näituse kohta kokkuvõtlikult.

Näitus peegeldab Saani laiahaardelist praktikat, milles on segunenud igapäevatöö kunstniku ja disainerina. Näitusel esitletud teosed liiguvad ruumis kellaosuti suunas, jälgides justkui aega või liikumist, meie endi teekonda, tõdesid ja uskumusi. See kõneleb kiindumusest, tasakaalu otsimisest oma sügavama mina ja mõistusliku piirimail. Veidi nagu aastaajad, on ka selle näituse teemad – oma erinevate külgede valguse- ja varjupoolega.

„Saani tööd peegeldavad hapraid ja kaduvaid, ent tähendusrikkaid hetki, millega me igapäevaselt silmitsi seisame. Näitus loob meis turva- ja kuuluvustunde – katkestused, mis võivad olla ootamatud ja keerulised, annavad alati võimaluse killustunud hetki kokku tuua ning kohanduda uue võimaliku teekonnaga,” ütleb kuraator Merilin Talumaa.

Näitusel kasutatud materjalid annavad edasi ka elu erinevaid teemasid ja perioode. Mõned on pehmed ja loomulikult kulgevad – neil on lastud orgaaniliselt kasvada. Teised jälle hästi mõistusega kokku pandud, ehitatud – koosnedes paljudest kordustest. Kuid ka sellel nii-öelda praktilisel ja läbimõeldud osal on oma varjupool ja sügavam mina, mida ei saa lõpuni kontrollida. Teekond algab millestki turvalisest, kindlast ja loomulikust. Millestki, mida me nii hästi tunneme ja millest kardame lahti lasta. „Turvalisest lahtilaskmisele järgneb alati pöörane vabaduse ja lendamise tunne. Kõik on võimalik, ma olen surematu ja võitmatu, ma tunnen rõõmu õnnena ja see joovastab mind,” lisab autor.

Näituse publikuprogrammi raames toimub kunstnikuvestlus Kristel Saaniga 10. veebruaril kell 18.00. Kunstnikuvestlust juhib kuraator Merilin Talumaa.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.