Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis on alates 3. veebruarist avatud Kristel Saani isikunäitus „Paradiis – taaskohtumine”, kus näitusesaali hõlmavas installatsioonis sulanduvad looduslik ja inimtekkeline ning põimuvad minevik ja tulevik, tuttav ja tundmatu.

„„Paradiis – taaskohtumine” kõneleb elu tsüklilisusest ja nende ringide pidevast kordumisest. Näitus räägib hoitusest, teekonnast ja selle eri osade kokkupõimumisest. Kuigi elu on üks põnev kiire kulgemine, on selle etapid eri pikkuse, tähenduse ja mahuga. Mõni hetk möödub kiiresti, mõne puhul kulub aega ja kannatust, et moodustuks tervik. Ja on neid, mille juurde ikka ja jälle tagasi jõuame,” ütleb Saan oma ETDM-i näituse kohta kokkuvõtlikult.

Näitus peegeldab Saani laiahaardelist praktikat, milles on segunenud igapäevatöö kunstniku ja disainerina. Näitusel esitletud teosed liiguvad ruumis kellaosuti suunas, jälgides justkui aega või liikumist, meie endi teekonda, tõdesid ja uskumusi. See kõneleb kiindumusest, tasakaalu otsimisest oma sügavama mina ja mõistusliku piirimail. Veidi nagu aastaajad, on ka selle näituse teemad – oma erinevate külgede valguse- ja varjupoolega.

„Saani tööd peegeldavad hapraid ja kaduvaid, ent tähendusrikkaid hetki, millega me igapäevaselt silmitsi seisame. Näitus loob meis turva- ja kuuluvustunde – katkestused, mis võivad olla ootamatud ja keerulised, annavad alati võimaluse killustunud hetki kokku tuua ning kohanduda uue võimaliku teekonnaga,” ütleb kuraator Merilin Talumaa.

Näitusel kasutatud materjalid annavad edasi ka elu erinevaid teemasid ja perioode. Mõned on pehmed ja loomulikult kulgevad – neil on lastud orgaaniliselt kasvada. Teised jälle hästi mõistusega kokku pandud, ehitatud – koosnedes paljudest kordustest. Kuid ka sellel nii-öelda praktilisel ja läbimõeldud osal on oma varjupool ja sügavam mina, mida ei saa lõpuni kontrollida. Teekond algab millestki turvalisest, kindlast ja loomulikust. Millestki, mida me nii hästi tunneme ja millest kardame lahti lasta. „Turvalisest lahtilaskmisele järgneb alati pöörane vabaduse ja lendamise tunne. Kõik on võimalik, ma olen surematu ja võitmatu, ma tunnen rõõmu õnnena ja see joovastab mind,” lisab autor.

Näituse publikuprogrammi raames toimub kunstnikuvestlus Kristel Saaniga 10. veebruaril kell 18.00. Kunstnikuvestlust juhib kuraator Merilin Talumaa.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.