“Multiversum” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalmoe näitus, mis sündinud moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ning mida saab näha alates 18. veebruarist Viru Keskuse aatriumis. “Seekordne näitus viib seiklusele – see on reis eksootiliste värvide ja ekstreemsete vormide maailma. Kosmiline värvimantra, mis annab võimsa laengu,” kirjeldab kursuse juhendaja Liisi Eesmaa.

Eksperimentaalvorm on Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud moekursus. Igal aastal on käsitletud mõnda tööstusjäägina tekkinud materjali, mis seeläbi päästetakse prügiks  saamisest. Tudengite ülesandeks on luua jääkidest innovaatiline moeskulptuur või eraldiseisev artefakt. Sel korral oli stardipaketis 45,000 valget papptoru, mis algselt olid mõeldud maiustuste sisemiseks tugiskeletiks. Lisaks tavapärasele vormile, sukelduti seekord kursuse raames ka kirgaste värvide maailma. “Selle workshop’i raames õppisid tudengid mõtlema mitmeplaaniliselt ja looma väljaspool turvalisi raame ning klassikalist algmaterjali. Alles ebamugavustsoonis olles hakkad sa tõeliselt avastama ja katsetama, see avab täiesti teised meeled, ” täiendab Liisi.

“Usun, et tööd tutvustavad vaatajale lisaks värvikale seiklusele ka iga teose taga seisva noore loojanatuuri olemust. Oli põnev jälgida, kuidas kõrvuti tööd tehes igaühe mõte omasoodu liikus, takistusi ületas ning vormi omanäoliseks kujundas. Protsess valge toru elama panemisest rikastas igal juhul meeli,” mõtiskleb moetudeng Karl Joonas Alamaa.

Kõik näitusel esindatud kunstnikud on Karl Joonas Alamaa, Anete Pedaru, Anna-Maria Beketova, Marin Nooni, Rita Volkov, Mirjam Mõttus, Piret Roos, Grete Rattasepp, Liisa Torsus, Mirell Vinnal, Killu-triin Pajumets, Liilia Pilden ja Kärolin Raadik.

“Multiversum” näituse avamine toimub Viru Keskuse aatriumis 18. veebruaril kell 16.00. Näitus jääb avatuks 28. veebruarini, mille järel jäävad näituse fotod, mille loonud Riina Varol, kaunistama keskuse teist korrust 30. aprillini. 

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.