Foto: Arno Rafael Minkkinen

Kordumatu ja legendaarne Arno Rafael Minkkinen Fotografiskas

Tänasest on Fotografiskas avatud sügishooaja teine näitus “Kakssada aastaaega”, mis on põhjalik ülevaade fotograaf Arno Rafael Minkkineni tööst viimase viie aastakümne vältel 30 eri riigis. Soome-Ameerika päritolu kunstniku tööd, milles ta kasutab alati ka oma keha, väljendavad looduse ja inimese omavahelist suhet.

Näitus ise ei anna otseselt kronoloogilist tutvustust fotograafi loomingust, samuti pole tegemist retrospektiivnäitusega. Selle asemel keskendub üle 50 aasta isepäiselt tegutsenud kunstnik oma töödes eksistentsiaalse inimseisundi kujutamisele. Näituse kuraator Ellen K. Willase sõnul teebki fotograafi eriliseks see, et alates Minkkineni varajastest teostest 1970. aastate alguses kuni tänapäevani on tema kunstiline käekiri püsinud ajatu ja esteetiline. “Ma ei tea kunstiajaloos kedagi teist, kelle nägemus, järjekindlus ja vilumus üle viiekümne aasta sedavõrd vankumatuna oleks püsinud. Kuigi tema fotosid võib kontseptuaalselt seostada kunstnikega nagu Bruce Nauman, Lucas Samaras ja Cindy Sherman, on Minkkinen siiski Minkkinenina nii ainulaadne, et ei mahu teiste raamidesse,” tutvustab Willas.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents leiab, et fotokunstniku looming sobib näituste sügistalvisesse hooaega just oma põhjamaisuse tõttu, kuna pildiline meeleolu on meie kohalikule vaatajale tuttav. “Arno Rafael Minkkinen on elav klassik, kes oma puhtas ja mustvalges esteetikas toob publikuni kaunid ja karged vaated nii Soomest kui ka kaugematest paikadest. Tema tööd on kui poeesia, mis jutustavad sügavatest tunnetest, mis meid loodusesse tõmbavad,” kirjeldab Loorents.

Ta lisab, et Fotografiska Tallinn soovib kindlasti jätkata Soome kunstnike tutvustamisega. “Pentti Sammallahti kõrval on Minkkinen juba teine meie naabermaa tipptegija, keda saame oma maja galeriiseintel uhkusega näidata. Ta on inspiratsiooniks ja eeskujuks paljudele”.

Arno Rafael Minkkinen sündis 1945. aastal Soomes Helsingis, kuid emigreerus kuus aastat hiljem Ameerika Ühendriikidesse. Pärast kolledži lõpetamist 1970. aastal hakkas ta autoportreesid pildistama, samal ajal töötas ta Madison Avenuel reklaamikirjutajana. Praegu on Minkkinen Massachusettsis asuva Lowelli kunstiülikooli emeriitprofessor ja Helsingis Aalto kunsti-, disaini- ja arhitektuuriülikoolis dotsent. Ta on aastakümneid tegutsenud rahvusvahelise kuraatori, lektori ja esseistina ning korraldanud töötubasid maailma erinevais paigus. Minkkineni teoseid on avaldatud ja eksponeeritud mitmel pool maailmas, sh enam kui 75 silmapaistvas muuseumis ja kogus nagu Pompidou keskus, New Yorgi kaasaegse kunsti muuseum (MoMA), Tokyo Metropolitan Museum of Photography, Kiasma kaasaegse kunsti muuseum Helsingis ja Moderna Museet Stockholmis.

Näitust “Kakssada aastaaega” näeb Tallinna Fotografiskas 24. septembrist kuni 30. jaanuarini.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Eva Stenram

Kaubamaja ristmik muutub kaasaegse kunsti platvormiks

Tallinna Fotokuu raames toimub 5. septembrist kuni 31. oktoobrini rahvusvaheline linnaruumi näitus kuuel pinnal Kaubamaja ristmiku ümbruses. Üleküllastatud linnakeskkonnas otsib näitus viise, kuidas pakkuda möödujatele kunsti kaudu pausihetki ning avada uusi vaatenurki harjumuspärasele linnakeskkonnale.

Linnaruumi näitusel osalevad kunstnikud on Elo Vahtrik (EE), Eva Stenram (SE/GB), Giovanna Petrocchi (IT), Mare Tralla (EE), Mia Dudek (PL) ja Sigrid Viir (EE). Näituse kuraatorid on Kati Ots (EE) ja Trine Stephensen (NO).

„Kõik sai alguse asukohast – see pani paika ruumilise mastaabi ja ka teemad, millega tegeleda. Kaubamaja ristmik on visuaalselt ja ajalooliselt väga laetud paik, kus põimuvad eri ajastute kihid ja Tallinna identiteedi olulised sümbolid,“ sõnas kuraator Kati Ots. „Ühel pool on Kaubamaja, teisel pool Viru Keskus – kaks eri ajastu kaubandusarhitektuuri tähist. Endise Eesti Kunstiakadeemia krundile on kerkimas uus kõrghoone, Viru Keskuse terrassil seisab Hämarik ning ümberringi liigub lakkamatu inimvool, maa all ja peal. See on monumentaalne keskkond – mitte pelgalt mastaabi, vaid ka tähenduse ja visuaalse intensiivsuse poolest.“

Kuus kohaspetsiifilist teost paigutatakse Kaubamaja ristmiku ümbrusesse, kus need sekkuvad linnaruumi mitmel tasandil, hõivates pindu nii inimeste tavapärastes liikumiskohtades kui paikades, kuhu pilk tavaliselt ei satu. Sarnaselt on mitmekesine ka kunstnike valik.

„Valisime osalejate hulga teadlikult väiksema, et saaksime töötada põhjalikult ja kohaspetsiifiliselt. Kõik näitusetööd on loodud spetsiaalselt Kaubamaja ristmiku jaoks ning eri põlvkondadest ja rahvusest kunstnikud toovad näitusele enda isiklikud vaatenurgad ja suhestumise ruumiga,“ sõnas näituse kuraator Trine Stephensen.

„Näitus käsitleb fotograafiat meediumiüleselt – kõik teosed lähtuvad fotograafiast, kuid väljendusvorm ulatub installatsioonidest ja digitaalsetest kollaažidest kuni skulpturaalsete objektideni. Uurime, kuidas foto saab toimida mitte ainult visuaalse kujutisena, vaid ka skulpturaalse elemendina, mis loob ruumi ja sekkub selle kogemisse,“ lisas Stephensen.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Schiaparelli

Schiaparelli vallutab Londoni V&A muuseumi

„Rasketel aegadel on mood alati pöörane,“ ütles kunagi moepioneer Elsa Schiaparelli. See tsitaat saab uue elu 2026. aasta märtsis, mil Londoni Victoria ja Alberti muuseum avab uksed näitusele “Schiaparelli: Fashion Becomes Art” – esimesele suurele Schiaparelli väljapanekule Ühendkuningriigis.

V&A lubab külastajatele unustamatut moekunsti elamust: näitusel saab näha enam kui 200 ikoonilist eset Schiaparelli moemaja arhiividest. Esindatud on rõivad, aksessuaarid, ehted, parfüümid, fotod, maalid, skulptuurid, mööbel ja palju muud. 

Näituse keskne teema on moemaja sügav ja pikaajaline suhe kunstimaailmaga. Näitusel on esindatud tööd sellistelt nimedelt nagu Pablo Picasso ja Man Ray, aga ka kuulsad sürrealistlikud koostööd Salvador Dalíga. Lisaks saab näha ka tänapäevaseid tõlgendusi Schiaparelli visioonist, sealhulgas loometöid moemaja praeguselt loovjuhilt Daniel Roseberrylt.

Lisainformatsiooni näituse kohta leiab V&A koduleheküljelt.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid