Kuigi saame igati aru mitme kogumaise moemärgi otsusest jätta praegustel segastel aegadel vahele moehooaeg või kaks – me isegi aplodeerime sellisele julgele otsusele –, siis ei saa me kuidagi salata, et kui Portaili postkasti saabub lookbook värskelt ilmavalgust näinud kollektsiooniga, siis meie süda lihtsalt hakkab kiiremini põksuma. 

Käesoleval nädalal tegi meile seda rõõmu ei keegi muu kui POHJANHEIMO, kes teadagi hooaja trendidest ammugi ei hooli, kuid toob oma uue kevadsuvise kollektsiooniga moearmastajateni täpselt õige annuse helgust, seda lootusekiirt, et peagi, peagi-peagi saame pideva muretsemise asemel naasta elu – ja moe – nautimise juurde. 

Nagu POHJANHEIMO moemärgile omane, iseloomustab ka tänavust kollektsiooni põhjamaiselt tagasihoidlik joon, millele lisavad väärtust ajatud lõiked ja rõivaste funktsionaalsus. Varasemast ehk enamgi on saadud inspiratsiooni meesterõivastest – kategooria, mida moemaja ehk nii palju ei rõhuta, kuid mis on kuulunud moemärgi juurde juba aastaid –, sest kes ütleb, et POHJANHEIMO minimalistliku joonega kašmiirmantlit ei võiks kanda nii naine kui mees. Eriti, kui see on mõeldud kestma terve elu. 

Kollektsioonist leiab lisaks mantlitele ja soojemasse aega sobivatele jakkidele loomulikult hästiistuvaid pükse ja pintsakuid, aga ka vabama olemisega särke – ja isegi natuke mustreid. Kõik esemed on valminud parimatest Itaalia ja Jaapani kangastest ei mujal kui POHJANHEIMO stuudios, Tallinna vanalinnas.

Tutvu POHJANHEIMO uue kevadsuvise kollektsiooniga allolevas galeriis ning uudista seda ka moemärgi veebipoes!

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!