Foto: Maiken Staak

Kelpman Textile tervitab tänavust sügist teisiti

Tekstiilidisainer Mare Kelpman tervitab sügist tänavu teisiti. Nimelt on moemärk Kelpman Textile välja tulnud parajal hulgal uute toodetega, mis valmistatud brändi varasematest õmblustöödest järele jäänud kangastest.

„Kelpman Textile’i kaubamärk väldib ületootmist ja väärtustab ausaid naturaalseid materjale,” räägib moemärgi asutaja ja disainer Mare Kelpman. „Kõik kangad on unikaalsed ning disainitud ja kootud vaid selle kaubamärgi jaoks.” Enamik kangastest koob disainer ise Soomes ning lisab, et kangaste unikaalsus tähendab ka seda, et kahte täpselt ühesugust toodet Kelpman Textile’i valikust naljalt ei leia. 

Kuna aga aeg-ajalt koguneb ka kõige säästlikumasse tootmisse ülejääke, siis otsustas Mare tänavuseks külmemaks hooajaks jääkidega midagi ette võtta ja nii vormus nendest palju uudseid tooteid, mida varem Kelpman Textile’i kollektsioonides olnud polegi. Näiteks on valikus laias variatsioonis mütsid, lahtised kraed, seelikud, vestid, uut tüüpi jakid ja kotid. Kõikide toodete puhul on mängitud nii kangakoosluste kui ka lõigetega. Materjalidest on kasutatud peamiselt villa, mõnest tootest leiab ka mohääri, ning toonidest on esindatud sügisele kohased küpsed rohelised, kirsipunased ja taevasinised varjundid.

Vaata uusi Kelpman Textile’i tooteid allolevast galeriist!

Tooteid saab näha ja soetada Kelpman Textile poes Telliskivi Loomelinnaku poetänaval aadressil Telliskivi 60A. Uuri lisa ka www.kelpmantextile.com. 

Veel sarnaseid artikleid


Kirill Safonov
Foto: Liina Notta

Kirill Safonovi “Tulip Code” ühendab couture’i, minimalismi ja futuristliku esteetika

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Veel sarnaseid artikleid


Joanne-Heleene Sõrmus
Foto: Märten Osijärv

Joanne-Heleene Sõrmuse „Kultiveeritud keha“ uurib keha, distsipliini ja transformatsiooni piire

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid