Saabumas on külm ja pime aeg ning kindlasti on paljude lemmiktegevusi veeta see periood kinos. Sest mida sa ikka külma kannatad? Ja kui lähed kinno sügistalvisel õhtul, siis peaks olema soe, mugav ja tegelikult tahaks natuke silma paista ka. Just selles vaimus on valminud kodumaise kudumibrändi Woolish tänavune sügistalvine kollektsioon ning kinos Sõprus jäädvustatud fotoseeria. 

„Meie brändi eesmärk on jätkuvalt teha ajatuid kudumeid, mille kandmisiga on pikem kui üks hooaeg,” ütleb Woolishi disainer Anna Siimu. „Samas ei unusta me ka väikseid detaile – Woolishi toodetel on alati juures väike kiiks, mis meid eristab.” Anna lisab, et keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik disain ei pea olema harilik ja hall ning nii on ka Woolishi uue kollektsiooni läbivaks teemaks värvirohked mustrid ja lehemotiivid, värvigamma moodustavad aga roosa, lilla, briljantroheline ja bordoo, samuti kaamelikarva beež. Toodetest leiab kollektsioonist nii Woolishile omaseid mantelkampsuneid, kardigane, tuunikaid ja pullovere, kui ka seelikuid ja pükse. 

„Sügistalvisel hooajal keskendub Woolish meriino- ja alpakavillast rõivastele,” jätkab Anna. „Eelnevatel aastatel tegime tooted Inglise päritolu villast, mis oli küll kvaliteetne ja soe, kuid klientide tagasiside põhjal paljudele ikka veel kare. See tegi meile veidi muret, sest soovime ju oma klientuurile vaid parimat pakkuda.” Bränd tegi pikka ja põhjaliku tööd, et leida see õige lõng, mis oleks kvaliteetne, hõlpsasti hooldatav ning lihtsalt öeldes pehme ja soe. „Tänapäeval on inimesed harjunud meriinovilla seostama alus- või spordiriietusega. Meie eesmärk on tuua luksuslik ja kvaliteetne meriino- ja alpakavill igapäevasesse garderoobi.” Meie usume, et see eesmärk saab Woolishil täidetud küll.

Vaata Woolishi sügistalvine kollektsioon galeriist oma silmaga üle!

Kollektsioon ise jõuab Woolishi stuudiopoodi ja veebikauplusesse müügile 12. septembril. Woolishi tooteid leiab ka sellistest disainipoodidest nagu Les Petites, Eesti Disaini Maja, Tallinn Design House, Teele, MUST Disaini Pood.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!