Eelmise nädala lõpul sai Helsingis alguse tänavune Helsingi moenädal. Eesti disainer Liisa Soolepp oli seekord see, kellel oli au astuda üles oma kudumikollektsiooniga “SYZYGY” esimesena. Olgu ka mainitud, et seekordne Helsinki Fashion Week on esimene maailmas, mis on pühendatud sajaprotsendiliselt jätkusuutlikule moele.

Liisa Soolepp uuris Helsingi moenädalal esitlusele tulnud kollektsiooni luues kaose ja korra vahelisi suhteid isiklikust vaatepunktist. “Kumb oli enne, kas kord või kaos? Kui suureks või väikseks saab kaost taandada, et see oleks endiselt kaos? Kuidas vastandid koos toimivad? Peale vaadates tähistab “SYZYGY” seosetut rida tähti, ent ometigi tähistab see korda kosmilises kaoses,” selgitab ta.

Liisa Sooleppa jaoks tähendab seekordse moenädala temaatika, jätkusuutlik ja eetiline mood, seda, et küsimusi on rohkem kui vastuseid: “See suunab mind lahendusi otsima ja mõtlema, kuidas saaks asju veel paremini teha. Minu loomingus väljendub jätkusuutlikkus eelkõige oma loomeprotsesside lahtiühendamises moemaailma pealesurutud kiirelt vahelduvate hooaegade süsteemist. Soovin luua ajatuid ja kestvaid kudumeid.”

Nimelt ei loo Liisa Soolepp hooajapõhiseid kollektsioone, vaid täiustab olemasolevaid mudeleid ja värvivalikut vastavalt tunnetusele, ajast sõltumatult. Kõik brändi kudumid on valmistatud GOTS-sertifikaadiga mahepuuvillast ja villast. “SYZYGY” kollektsioonis on ka paar kudumit, mis on valminud jääkmaterjalidest. Kõik Liisa Sooleppa kudumid tehakse Eestis.

Helsinki Fashion Weeki raames, mis toimub 20.- 25. juulini, tutvustavad oma loomingut kokku 30 jätkusuutlikkusele suunatud rahvusvahelist moebrändi. Lisaks disaineritele on ka ürituse toimumispaik ehitatud ümbertöödeldavatest ja taaskasutatavatest materjalidest.

Liisa Sooleppa kudumeid saab soetada samanimelisest veebipoest, Les Petites, Tallinn Design House, Eesti Disaini Maja ja Tali poest. Augustikuust on Liisa Soolepa kudumid müügil ka Kaubamajas.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!