Täna kell 16.00 avatakse 1. märtsi galeriis (Väike-Karja 12, Tallinn) Kasia Gorniaki ja Laivi näitus “Kaubad ja teenused”, milles käsitletakse rõivaste väärtusloomet ning mütoloogiaid. Näitus jääb avatuks 13. veebruarini. Olgu lisatud, et 4. ning 12.-13. veebruar ootavad kunstnikud külastajaid galeriisse ajavahemikus 14-19, et läbi viia aktsioonide seeria. Teistel päevadel on näitus külastajatele avatud T-P kell 16-19. 

Kasia Gorniaki ja Laivi kohaspetsiifiline installatsioon „Kaubad ja teenused” käsitleb moetööstuse praktikaid, keskendudes võrdväärselt nii toodete kui tootmisprotsesside avamisele. Moetoodete loomise, ladustamise ja esitlemise režiime ümber mängides dekonstrueerib näitus tootmise, sildistamise, pakendamise, müügi ja lõpuks ka tarbimise temaatikat. Kunstnikud alustasid koostööprojektiga digitaalpäeviku pidamise, kaugvestluste ning ühiste rõivaste valmistamise sessioonidega trajektooril Tallinn-Helsingi. Näitus jaotub kahele tasandile, esimesel korrusel leitakse ühisosa protsessipõhises tootmisruumis ning keldrikorrusel avavad kunstnikud personaalset käekirja. Ruumi varasema üürniku, rõivaste jaemüüja Fashion House tuttavlikud elemendid avatakse galerii kontekstis kunstnike individuaalsete lähenemisviiside kaudu, moodustades uue, jagatud kujunduskeele ja narratiivi.

Kasia Gorniak on Helsingis baseeruv moedisainer ja kunstnik. Pärit Melbourne’ist, on ta lõpetanud BA sealses RMIT Ülikoolis disaini erialal ning hiljem MA Helsingis Aalto Ülikoolis. Magistriõppe ajal on Gorniak läbinud praktika Saksamaal Adidas Group’is ning USAs moekunstnik Susan Cianciolo juures. 2018. aastal alustas ta multidistsiplinaarse kunstipraktikaga ning 2019. aastal lõi kudumibrändi Talking Through Our Bodies. Gorniak praktiseerib omanäolist performatiivset disainiprotsessi, mille peamiseks eesmärgiks on juhuslikkuse suurendamine ning disaineri dikteeriva rolli vähendamine. Peamiste meetoditena disaini loomisel kasutab ta tantsu, koreograafiat ja improvisatsiooni. Tema teoseid on eksponeeritud Põhjamaade sõltumatutes galeriides. Vaata ka: https://kasiagorniak.com

Laivi kunstipraktikat iseloomustab materjalikeskne ja eksperimentaalne lähenemine tekstiilile, mis laieneb rõivastelt ja aksessuaaridelt suuremõõtmeliste teosteni lõuendil ja vaigus. Analüüsides riietumisviise perspektiivide paljususest lähtuvalt, kaasab ta moekunsti kui nähtuse käsitlusse visuaal-esteetika, funktsionaalsuse ja subkultuursuse. Käimasolevate performatiivsete moeinstallatsioonide seeria abil konstrueerib Laivi moe mittemateriaalset aspekti, õhkkonda, kasutades selleks moe materiaalseid vahendeid – rõivast ja tekstiili. Oma töödes jätkab jätkab ta kaduvate hetkede kristalliseerumist, ühendades ajutisi ja püsivaid materjale, seeläbi luues küsitavusi vastupidavuses ja väärtuses. Laivi on lõpetanud moedisaini BA Eesti Kunstiakadeemias ja MA Helsingis Aalto ülikoolis. Töötanud ning täiendanud ennast Londonis, Kopenhaagenis ja Barcelonas. 2014. aastast on tal olnud mitmeid isiknäituseid ning osalenud arvukatel kaasaegse kunsti grupinäitustel. Vaata ka: https://www.laivi.ee

1. märtsi galerii on ajutine kunstiruum Tallinna vanalinnas, mida iseloomustab nomaadlikkus, protsessipõhisus, ajutisus, taktikalised meediapraktikad ning vastandlikud mõistepaarid era vs. avalik ja pood vs. näitus. Kahe kuu jooksul toimub kunstiruumis neli väljapanekut, mille vahele jäävatel perioodidel kuvatakse poepinna vaateaknal erinevate kunstnike loodud ekraanisäästjaid.

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com. 

Kai kunstikeskuses avaneb sel nädalavahetusel Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo.

Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.

Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.

Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.

„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.