Täna kell 16.00 avatakse 1. märtsi galeriis (Väike-Karja 12, Tallinn) Kasia Gorniaki ja Laivi näitus “Kaubad ja teenused”, milles käsitletakse rõivaste väärtusloomet ning mütoloogiaid. Näitus jääb avatuks 13. veebruarini. Olgu lisatud, et 4. ning 12.-13. veebruar ootavad kunstnikud külastajaid galeriisse ajavahemikus 14-19, et läbi viia aktsioonide seeria. Teistel päevadel on näitus külastajatele avatud T-P kell 16-19. 

Kasia Gorniaki ja Laivi kohaspetsiifiline installatsioon „Kaubad ja teenused” käsitleb moetööstuse praktikaid, keskendudes võrdväärselt nii toodete kui tootmisprotsesside avamisele. Moetoodete loomise, ladustamise ja esitlemise režiime ümber mängides dekonstrueerib näitus tootmise, sildistamise, pakendamise, müügi ja lõpuks ka tarbimise temaatikat. Kunstnikud alustasid koostööprojektiga digitaalpäeviku pidamise, kaugvestluste ning ühiste rõivaste valmistamise sessioonidega trajektooril Tallinn-Helsingi. Näitus jaotub kahele tasandile, esimesel korrusel leitakse ühisosa protsessipõhises tootmisruumis ning keldrikorrusel avavad kunstnikud personaalset käekirja. Ruumi varasema üürniku, rõivaste jaemüüja Fashion House tuttavlikud elemendid avatakse galerii kontekstis kunstnike individuaalsete lähenemisviiside kaudu, moodustades uue, jagatud kujunduskeele ja narratiivi.

Kasia Gorniak on Helsingis baseeruv moedisainer ja kunstnik. Pärit Melbourne’ist, on ta lõpetanud BA sealses RMIT Ülikoolis disaini erialal ning hiljem MA Helsingis Aalto Ülikoolis. Magistriõppe ajal on Gorniak läbinud praktika Saksamaal Adidas Group’is ning USAs moekunstnik Susan Cianciolo juures. 2018. aastal alustas ta multidistsiplinaarse kunstipraktikaga ning 2019. aastal lõi kudumibrändi Talking Through Our Bodies. Gorniak praktiseerib omanäolist performatiivset disainiprotsessi, mille peamiseks eesmärgiks on juhuslikkuse suurendamine ning disaineri dikteeriva rolli vähendamine. Peamiste meetoditena disaini loomisel kasutab ta tantsu, koreograafiat ja improvisatsiooni. Tema teoseid on eksponeeritud Põhjamaade sõltumatutes galeriides. Vaata ka: https://kasiagorniak.com

Laivi kunstipraktikat iseloomustab materjalikeskne ja eksperimentaalne lähenemine tekstiilile, mis laieneb rõivastelt ja aksessuaaridelt suuremõõtmeliste teosteni lõuendil ja vaigus. Analüüsides riietumisviise perspektiivide paljususest lähtuvalt, kaasab ta moekunsti kui nähtuse käsitlusse visuaal-esteetika, funktsionaalsuse ja subkultuursuse. Käimasolevate performatiivsete moeinstallatsioonide seeria abil konstrueerib Laivi moe mittemateriaalset aspekti, õhkkonda, kasutades selleks moe materiaalseid vahendeid – rõivast ja tekstiili. Oma töödes jätkab jätkab ta kaduvate hetkede kristalliseerumist, ühendades ajutisi ja püsivaid materjale, seeläbi luues küsitavusi vastupidavuses ja väärtuses. Laivi on lõpetanud moedisaini BA Eesti Kunstiakadeemias ja MA Helsingis Aalto ülikoolis. Töötanud ning täiendanud ennast Londonis, Kopenhaagenis ja Barcelonas. 2014. aastast on tal olnud mitmeid isiknäituseid ning osalenud arvukatel kaasaegse kunsti grupinäitustel. Vaata ka: https://www.laivi.ee

1. märtsi galerii on ajutine kunstiruum Tallinna vanalinnas, mida iseloomustab nomaadlikkus, protsessipõhisus, ajutisus, taktikalised meediapraktikad ning vastandlikud mõistepaarid era vs. avalik ja pood vs. näitus. Kahe kuu jooksul toimub kunstiruumis neli väljapanekut, mille vahele jäävatel perioodidel kuvatakse poepinna vaateaknal erinevate kunstnike loodud ekraanisäästjaid.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.