Foto: Johann Kööp

Kas Eesti moemaastik jääbki nii… vaikseks?

Eve Hanson

Me aimasime, et see võib juhtuda. Ja see juhtuski – kollektsioone jäi vähemaks, mis tähendab, et fotosessioone jäi vähemaks, üritusi jäi vähemaks, pressiteateid jäi vähemaks. Kuid me ei tahaks siiski uskuda, et meie disainerid tegevusetult istuvad. Võtsime kätte ja uurisime Portaili seitsmelt lemmikult, mida nad praegu teevad ning miks Portail nendest mõnda aega kuulnud ei ole. 

Äli Kargoja, moemärk August:

„Viimane poolaasta on vaatamata keerulisele ajale siiski kevadsuvise kollektsiooni ettevalmistamise tähe all sujunud. Ühtegi hooaega August vahele ei jäta, küll aga olen vähendanud kollektsiooni suurust, ka tootmismaht on väga ettevaatlikult planeeritud. Nii et suvine sats tuleb lähinädalal, piiratud koguses kapselkollektsioonina. 

 

View this post on Instagram

 

A post shared by August (@studioaugust)

Välismesside ärajäämise tõttu ei ole tavapärast tootmise ja kollektsioonide planeerimise rallit olnud. See on kõvasti aega andnud, et korraks kõike suuremas plaanis vaadata ja analüüsida. Kasutajasõbralikumaks sai Augusti e-pood, läbimõeldumaks tootmistsükkel ja tänu vahepeal tekkinud sunnitud puhkusele tekkis minul disainerina ka uus hingamine loomingulises plaanis.”

Eve Hanson:

„Möödunud aasta möödus suure tuhinaga. Eelmise kevade hetkeline seisak hoogustas veebipoe müüki ja pani selle suuna arendamisele rohkem mõtlema. Samuti avasime juunis kesklinnas stuudio, mille avamisüritus jäigi kahjuks pidamata. Alates detsembrist asub Eve Hansoni stuudio-pood aga Telliskivi Loomelinnaku poetänaval. Olude sunnil on see praegu avatud vaid kokkuleppel, kuid loodame, et peagi saab seda taas igapäevaselt külastada ning ühel kenal päeval saame oma headele inimestele ka avamispeo teha.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Eve Hanson (@evehansondesign)

Hetkel on valmimas Eve Hansoni moemärgi kevadkollektsioon, mis peaks pildile saama aprilli jooksul, et siis veebipoe vahendusel klientideni jõuda. Kollektsioonis on stiilsed trentšmantlid, mugavad kleidid ja erinevad püksid. Oodata on ka juba signatuuriks kujunenud prindiga T-särke ning kindlasti lisandub efektsemaid üksikeksemplare, mida vaid stuudio-poes leida võib!”

Kersti Pohlak, moemärk Ennos:

„Just möödunud nädalal pildistasime üles uued kevadsuvise kollektsiooni veebipoefotod ja jäädvustasime Pariisis Ennosele lühimoefilmi! Aga tõsi on see, et eelmise aastaga on palju muutunud ja muutub ka tulevikus. Nimelt tuleme nüüd kevadel välja uute toodetega, mis ei sõltu hooajast – kasutasime sama lähenemist ka möödunud aastal. Suvele lähenedes tulevad Ennose valikusse klassikaliselt pükskostüümid ning uudisena T-särgid ja teksapüksid. T-särgid on kõik piiratud kogustes, sest tegu on meil saadaval olnud kangajääkidest valminud toodetega ja neid saab soetada ainult Ennose e-poest. 

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Ennos (@ennosstudio)

Ajal, mil kogu maailm seisis paigal ja tänagi ei tea keegi, mis tulevikust saab, mõistsime, et poolteist aastat ette ühe kollektsiooni valmistamise tendents hakkab vaikselt kaduma. Nii tahamegi täna luua hoopis otsese sideme oma kliendiga, tõsta tema teadlikkust disainist ja tootmisest – näiteks on meil nüüdsest e-poes ka ettetellimisvõimalus, mis vähendab nii ületootmist kui annab meile kohe tagasisidet, mida klient päriselt tahab.”

Mare Kelpman, moemärk Kelpman Textile:

„Ka keerulisel ajal tuleb leida motivatsiooni ning püüda mitte kaotada töörõõmu. Samuti tunnet, et oleme vajalikud. Aeg on olnud igati soodne, et hinnata senist tegevust, vajadusel ka ümber hinnata. Meid on aidanud mitmed planeerimise muutmised ja uued püstitatud eesmärgid.

Kevadeks aitas hoida toonust jätkusuutlik projekt, milleks oli just paras aeg – Green Project 21, mille taga oli soov kasutada oma disainitud ja kootud unikaalseid kangaid viimse meetrini. Selles projektis oleme lisaks kangajääkidele kasutanud ära kõik lõikejäägid, mõnedki jakid ja vestid on mitmest kangast kokku kombineeritud. Kangad on kootud aastatel 2014–2019 ning oleme neid jääke säilitanud just selliseks projektiks. Nüüd oligi sobiv aeg luua neist väike kollektsioon, mille iga ese on tõeliselt ainulaadne!”

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Kelpman Textile (@kelpmantextile)

Liisa Soolepp:

„Möödunud aasta astus tempo mõttes üsna ühte jalga minu isikliku elu orbiidil toimuvaga. Sain veebruari keskel emaks ning paari nädala pärast oli ka kogu ümbritsev maailm sunnitud tavapäraseid käike aeglustama. Nüüd – teise lapse peatse sündimise eel – tunnen taas vajadust rahulikumalt võtta. Tegelen pigem inspiratsiooni kogumisega ja uute projektide ettevalmistamisega, teen erinevaid katsetusi tulevaste mudelite tarbeks.

Kuna ma oma tegevuses pole kunagi rangelt hooaegadest kinni pidanud ja kogu töö ongi pigem olnud omas rütmis, siis nii suurt erinevust tegelikult eilse ja tänase vahel ei tähelda. Möödunud aasta suunas mind igal tasandil veel rohkem otsima lahendusi, kuidas tehes vähem teha tegelikult fokusseeritumalt ja rohkem.”

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Liisa Soolepp (@liisa_soolepp)

Kriss Soonik-Käärmann, moemärk Kriss Soonik:

„Vaatamata kõigele oli eelmine aasta Kriss Sooniku brändile väga hea – meie hommikumantlitest kujunesid aasta müügihitid. See trend jätkub tegelikult ka praegu, mil inimesed peavad palju aega kodus veetma.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Kriss Soonik (@krisssoonik)

Samal ajal oleme palju tööd just telgitagustes teinud ja töötame helge tuleviku nimel. Oleme paljusid oma süsteeme muutnud – neid, mida oleks juba ammu tahtnud teha ning milleks hetkekliima andis hea aluse ja julguse. Näiteks keskendume praegu peamiselt oma lõpptarbijale Kriss Sooniku kodulehe kaudu www.kriss-soonik.com. Me ei lansseeri suuri kollektsioone korraga, vaid toome kogu aeg midagi uut ja värsket välja. Äsja lisasimegi oma kodulehele pastelsed bestsellerid – Wings hommikumantli ja dressipluusi värskes münditoonis. Peagi toome välja uue froteekollektsiooni, milles on eriti mugav aega veeta nii kodus kui rannas.”

Kätlin Kikkas, moemärk KÄT:

„Meie KÄTiga olime liikumas nii või naa aeglasema disaini ja muudatuste poole. Praegune olukord maailmas on minu jaoks olnud isegi abistavaks lükkeks, et mõelda rohkem läbi, mida klient või mina ise oma riidekapis vajan ning millised ootused on kangale. Täit kollektsiooni me hetkel tõepoolest ei tee, kuid see ei tähenda käed rüpes istumist! Vastupidi – KÄTi veebipoest võib leida iga kuu midagi uut. Mõni vana tuttav uuendatud detailidega või täiesti uus disain, mis sobitub imeliselt varasemate KÄTi kollektsioonidega. Ja kui lõpuks kõik need tooted üksteise kõrvale panna, ongi olemas täiesti aus kollektsioon. Tuleb lihtsalt meie tegemistel silma peal hoida, sest kogused on pigem väikesed ning uusi mugavaid disaine on kevadeks-suveks oodata palju!”

Järeldus? Ei, kodumaine moemaastik ei jää vaikseks – absoluutselt mitte. See võib olla küll muutunud, kuid meile tundub, et ainult paremuse suunas. Aitäh, disainerid, et kaasa mõtlesite!

Veel sarnaseid artikleid


Eesti disaini päev
Foto: Stella Soomlais | Riina Varol.

Eesti disaini päev kutsub märkama kodumaiste brändide loomingut

23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile. Juba 11. korda tähistatakse Eesti disaini päeva, mille raames kutsub Eesti Disainerite Liit üles tutvuma disainiharidusega, uudistama avatud stuudiotes, osalema töötubades ning märkama enda ümber Eesti disainerite loomingut. 

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”

Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.

Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.

Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2. 

Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.

Tutvu programmiga siin

Veel sarnaseid artikleid


Ärni Blum
Foto: Johanna Eenma

“Pean end aegajalt näpistama, et mõista, kui suureks Ärni Blum kasvanud on!”

Eesti disainkudumite bränd Ärni Blum avas hiljuti Telliskivi Loomelinnakus oma esimese minimalistlikult luksusliku stuudiopoe. “Tagasi vaadates pean end aegajalt näpistama, et mõista, kui suureks Ärni tänaseks kasvanud on,” ütleb Portailile oma teekonda jagav moemärgi looja ja disainer Johanna Paiste.

Johanna kirg ja hobi on alati olnud kudumine, kuid plaani oma kudumisbrändi luua tal ei olnud. “Tegime mulle 2017. aastal sõbranna tungival soovitusel sotsiaalmeedia kontod. Ta arvas, et minu kudumitele võiks huvilisi olla,” meenutab naine. Ja huvilisi tuli tõepoolest palju.

Kodukootud katsetustest luksuskudumiteni

Alguses oli kõik väga kodukootud. Johanna tegutses NirgiWabriku nime all, mis oli naljaga pooleks tehtud väike ettevõtmine. Aja jooksul kasvas aga kudumisfänni huvi keerukamate ja põnevamate lahenduste vastu ning loomesse jõudsid kampsunid ja muud rõivad.

Kuus aastat tagasi, kui perre sündis teine laps, pidi Johanna otsustama, kas lõpetada tegevus või otsida abilisi. Ennast tundes, ei suutnud ta kudumisest loobuda. “Mõtlesin, et proovime edasi minna ja nii hakkas lumepall veerema. Tulid kudujad, edasimüüjad ja asi muutus tõsisemaks.”

NirgiWabriku läbis rebrändingu ja ellu tärkas Ärni Blum, mis sai nime Johanna vanaisa järgi. Brändi keel muutus selgemaks, identiteet tugevamaks ja suund küpsemaks. Kuid käsitöö, ajatus, materjalide kvaliteet ja teadmine, et kudum on päriselt väärtuslik, on jäänud. “Kõik on tulnud orgaaniliselt entusiasmi, järjepideva töö ja armastuse läbi,” ütleb naine. Tänaseks on suurest kirest kudumise vastu kasvanud omanäoline Eesti bränd, millel on tootmisstuudio Saaremal ja nüüd ka stuudiopood pealinna loomelinnakus.

Ruum, kus kohtuvad avarus ja inspiratsioon

Johanna unistas salamisi oma stuudiopoest aastaid. Püsikliendid olid juba pikka aega soovinud temaga kohtuda, et loomingut selga proovida, valida materjale, arutada erimõõte. “Varem pidin leidma loovaid lahendusi ja kohtuma mujal. Kui neid kohtumisi tekkis üha rohkem, sain aru, et nüüd on aeg,” ütleb Johanna.

Soov oli luua mitte lihtsalt pood, vaid koht, kus inimesed tulevad kokku ja kogevad midagi erilist. Kui ta Telliskivis asuvat ruumi nägi, tekkis äratundmine ja miski muu ei tundunud enam õige. “Siin liikudes annab keskkond energiat ja inspiratsiooni. See on elus ja loov, täpselt nagu soovin, et Ärni oleks.”

Kuldse kesktee otsingul

Suurim rõõm kogu sel teekonnal on Johanna sõnul Ärni Blumi fännid – inimesed, kes austavad ja hindavad seda, mida ta teeb. “Eriti liigutav on, kui klient tuleb poodi tagasi ja jagab, kuidas komplimendid on garanteeritud,” ütleb disainer.

Ettevõttega kaasnevad ka omad väljakutsed. Johanna tõdeb, et kahe väikese lapse kõrvalt ei ole ettevõtte juhtimine kerge. Tema südameasjaks on jätkusuutlikkus ja tellimuspõhine tootmine, tellimuste arv on aga ületanud füüsilised võimekused. “Otsime kuldset keskteed, kuidas kasvada suuremaks nii, et kliendid oleksid rahul, kvaliteet kompromissitu, tootmine eetiline ja jätkusuutlik ning samaks ei põleks me ise läbi,” räägib Johanna. Oma asja ajamine on õpetanud, et kasv ei tähenda alati kiiremini liikumist, vaid targemaid otsuseid.

Tulevikku vaadates on Johanna soov viia Ärni lugu ka Eestist kaugemale. “Kui meie tootmisvõimekus on stabiilne, unistan alustada ekspordiga. Usun unistamisesse ja manifesteerimisse, tuleb uskuda endasse ja teha oma asja,” on Johanna sõnad.

Ärni Blum
Johanna Paiste | Foto: Silver Mikiver.

Ärni Blumi stuudiopood ootab külalisi Telliskivi Loomelinnakus T-R kell 11–18 ja L 11–15.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid