Eelmise aasta kevadel nägi Eesti moemaastikul ilmavalgust uus meeldivalt põhjamaine jalatsibränd TOKU. Laulsime sellele ülistuslaulu siin meiegi, kuid me ei olnud üldsegi ainukesed, kellele see minimalistlik bränd silma jäi.

Nimelt oli meie teinegi lemmik, pesudisainer Kriss Soonik, unistanud juba aastaid sellest, et lisada oma pesukollektsioonidesse ka jalanõud. Ja kui talle jäid silma TOKU jalanõud, otsustas ta nendega ühendust võtta. Tänaseks on see ühendumine päädinud sellega, et Kriss Soonikul on au esitleda oma moemärgi alt esimest jalanõude paari. TOKU x Kriss Soonik koostöö tulemusena on valminud mugavad ja pehmest nahast ergonoomilise sisetallaga sandaalid. Kevadsuviseks hooajaks ideaalsete sandaalide disainist ei puudu muidugi Kriss Soonikule omane vimka – jalatsite sisetallale on lisatud initsiaalid „K” ja „S” ning kuldne varbaots, täpi paneb aga i-le Kriss Sooniku disainist juba varasemalt tuttav marabusulgedest tutike.

„Koostöö teeb eriti eriliseks see, et sandaalid on toodetud siinsamas Eestis,” rõõmustab Kriss koostöö üle. „See on meie brändile väga oluline, sest ka kõik meie enda põhikollektsiooni tooted on valmistatud just Eestis, meie Paavli tänava stuudios.”

TOKU x Kriss Soonik sandaalid on eksklusiivselt müügil www.kriss-soonik.com kodulehel ning Kriss Sooniku Tallinna stuudios, aadressil Paavli 5A.

SaveSave

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!