„We have been very influenced by each other.“ See Thierry Mugleri tsitaat on kui ideaalne sissejuhatus moenäitusele, mis ootab külastajaid Fondation Azzedine Alaïa ruumides Pariisis. Näitus “Azzedine Alaïa – Thierry Mugler: 1980-1990. Two Decades of Artistic Affinities” toob vaatajateni dialoogi kahe legendaarse moelooja vahel, pakkudes ainulaadset sissevaadet nende koostöösse, sõprusesse ja moefilosoofiasse.

Alaïa ja Mugler – kuigi oma esteetikalt erinevad – jagasid sarnast kirge, naise keha tähenduse ja esteetilise väljenduse vastu. Mõlemad olid skulptorid, kelle käe all muutusid rõivad mitte ainult katvaks kihiks, vaid keha vormi esiletoovaks kunstiteoseks. Kõnealusel näitusel on välja pandud enam kui 70 komplekti, mis kõik pärit Azzedine Alaïa isiklikust arhiivist. Kuraatorite poolt kujundatud kromaatiline teekond algab mustades toonides ja liigub edasi valgete, punaste, roheliste ja kuldsete siluettideni, luues visuaalse poeetika kahe looja maailmade vahel.

Näitus heidab valgust ka kahe disaineri sõprusele ja vastastikusele mõjule. Alaïa ja Mugler kohtusid 1970. aastate lõpus, kui Mugler palus Alaïal luua mõned jakid oma 1979/1980 sügistalvise kollektsiooni jaoks. See koostöö sai katalüsaatoriks Alaïa iseseisvale karjäärile, kusjuures Mugler toetas teda igal sammul – ta oli abiks Alaïale 1982. aastal New Yorgis tema esimese suure show ajal, abistades nii produktsiooni kui ka tõlkega.

Portailil oli rõõm külastada seda ainulaadset näitust tänavu mais ning jagame rõõmuga eksklusiivseid kaadreid, mis meie kaamera kinni püüdis. Muide, lisaks näitusele avaneb külastajatele võimalus piiluda Alaïa maailma sõna otseses mõttes – maja teisel korrusel on avatud „aken“ Alaïa moestuudiosse, pakkudes haruldast vaadet moemaja loomeprotsessi telgitagustesse.

Ühine virtuaalse jalutuskäiguga galeriis!

Näitus “Azzedine Alaïa –Thierry Mugler: 1980-1990 Two Decades of Artistic Affinities” on avatud 31. augustini 2025 Azzedine Alaïa Foundation ruumides (18 Rue de la Verrerie, Pariis).

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.