Tänasest ootab Fotografiska külastajaid Ignas Pavliukevičiuse näitusele „Veekindel süda“. Pavliukevičius pälvis 2019. aasta lõpus Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna (Nordic & Baltic Young Artist Award) konkursil Fotografiska eripreemia, mis andis talle võimaluse korraldada fotokunstikeskuses isikunäitus.

Ignas Pavliukevičius on noor Leedu kunstnik, keda paelub tehnoloogia ning selle sidumine interaktiivse meedia ja kaasaegse kunstiga. Tehnoloogilise innovatsiooni tulemusena peegeldab tehisintellekt üha täpsemalt inimmõistust, emotsioone ja füüsilist välimust. Automatiseerimine ja digitaliseerimine vormivad seega meie arusaama, mida tähendab kellegi või millegi jaoks inimeseks olemine. Nii tekib küsimus, kas digitaalsed olendid suudavad väljendada empaatiat ja millal otsustavad inimesed, mis tundeid digiolevused neis tekitavad. Pavliukevičiuse näitus „Veekindel süda“ püüabki sellistele küsimustele vastuseid anda.

Näituse keskmes on projektsioon 3D avatarist, kes on programmeeritud näitama külastajate näoilmete põhjal õpitud tundeid. See teeb näituse oma olemuselt unikaalseks, kuna 3D avatar õpib vaatajate emotsioone järjepidevalt. Näitus viib publiku seega tuttavast keskkonnast uude ja tundmatusse miljöösse.

„Näitus „Veekindel süda“ uurib inimeste ja tehisintellekti omavahelist suhet minu isiklike kui ka postsotsialistliku põlvkonna kogemuste kaudu,“ selgitas Pavliukevičius oma näituse tausta. „Lõin iseendast avatari, mis peegeldab meest, kes kasvas üles oma tundeid alla surudes ja emotsioone mitte väljendades. Võrdlen ennast robotiga, küsides, mille poolest me erineme, kui ma ei suuda teistele öelda, mida ma tunnen,“ jätkas Pavliukevičius.

Näitus Fotografiskas on eriauhind, mille Ignas Pavliukevičius pälvis Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhind 2019 konkursil. Regionaalne noorte kunstnike konkurss toimus neljandat korda, Fotografiska Tallinna eriauhind anti välja esmakordselt. „Rohkem kui kunagi varem on piirid eri kunstiliikide vahel hägustunud. Ignas Pavliukevičiuse loomingu puhul paistis meile silma tema värske lähenemine liikuva ja staatilise pildi ühendamisel. On au võõrustada „Veekindlat südant“ Fotografiskas. Seda enam, et meie eesmärgiks on tuua maailmaklassi kunst Eestisse. Ka nende andekate kohalike kunstnike looming, kellest maailm veel kuulnud pole,“ rääkis Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.