Ignas Pavliukevičius on noor Leedu kunstnik, keda paelub tehnoloogia ning selle sidumine interaktiivse meedia ja kaasaegse kunstiga. Tehnoloogilise innovatsiooni tulemusena peegeldab tehisintellekt üha täpsemalt inimmõistust, emotsioone ja füüsilist välimust. Automatiseerimine ja digitaliseerimine vormivad seega meie arusaama, mida tähendab kellegi või millegi jaoks inimeseks olemine. Nii tekib küsimus, kas digitaalsed olendid suudavad väljendada empaatiat ja millal otsustavad inimesed, mis tundeid digiolevused neis tekitavad. Pavliukevičiuse näitus „Veekindel süda“ püüabki sellistele küsimustele vastuseid anda.
Näituse keskmes on projektsioon 3D avatarist, kes on programmeeritud näitama külastajate näoilmete põhjal õpitud tundeid. See teeb näituse oma olemuselt unikaalseks, kuna 3D avatar õpib vaatajate emotsioone järjepidevalt. Näitus viib publiku seega tuttavast keskkonnast uude ja tundmatusse miljöösse.
„Näitus „Veekindel süda“ uurib inimeste ja tehisintellekti omavahelist suhet minu isiklike kui ka postsotsialistliku põlvkonna kogemuste kaudu,“ selgitas Pavliukevičius oma näituse tausta. „Lõin iseendast avatari, mis peegeldab meest, kes kasvas üles oma tundeid alla surudes ja emotsioone mitte väljendades. Võrdlen ennast robotiga, küsides, mille poolest me erineme, kui ma ei suuda teistele öelda, mida ma tunnen,“ jätkas Pavliukevičius.
Näitus Fotografiskas on eriauhind, mille Ignas Pavliukevičius pälvis Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhind 2019 konkursil. Regionaalne noorte kunstnike konkurss toimus neljandat korda, Fotografiska Tallinna eriauhind anti välja esmakordselt. „Rohkem kui kunagi varem on piirid eri kunstiliikide vahel hägustunud. Ignas Pavliukevičiuse loomingu puhul paistis meile silma tema värske lähenemine liikuva ja staatilise pildi ühendamisel. On au võõrustada „Veekindlat südant“ Fotografiskas. Seda enam, et meie eesmärgiks on tuua maailmaklassi kunst Eestisse. Ka nende andekate kohalike kunstnike looming, kellest maailm veel kuulnud pole,“ rääkis Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht.
Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.
Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.
Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.
Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.
Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.
Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.
Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.
Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.