Fotomuuseumi portree-aasta toob ajaloolise pärandi kõrval fookusesse nüüdisaegse portreefotograafia võimalusi erinevate kunstnike väljenduses. 4. juunil avataksegi sellega seoses Venemaalt Eestisse asunud fotograafi Alena Shminke ja USA fotograafi Mike Rossi näitus “Dialoogid”.

Muusikast ja fotokunstiteraapiast inspireeritud “Dialoogid” on kui visuaalkunsti jam session, millest lõpptulemusena koorub välja vastastikku peegelduv portree kunstnikest ja nende seisundeist. Shminke idee oli uurida fotograafiat väljaspool individuaalsust – kuidas üksikindiviidid fotosid tõlgendavad, kui astuda fotograafilisse dialoogi samal põhimõttel, nagu teevad seda muusikud ühiselt improviseerides. Leides mõttega haakuva kaaskunstniku Mike Rossi, läks käima ootamatusi pakkuv pildiline kahekõne, mis kujunes intrigeerivaks oma intiimsuses ja mitmekihilisuses. Vastastikku tuhandete miilide kauguselt oma seisundeist teisele fotograafilisi kujutisi lähetades, avanes kummastki omapärane koondportree, mis sobib Fotomuuseumi teema-aastat vürtsitama klassikalisest portreefotost eristuvast vaatenurgast.

“Nüüd, kui vaatan pilte, saan aru, et siin ei ole minu ega Mike´i pilte. See on tervik ja fotod ei ela omaette, aga räägivad omavahel. See on minu jaoks tõeliselt erakordne kogemus. Seda projekti tegid inimesed, kellel on erinevad vaated, erinevad tehnikad, kes on eri riikidest, erinevatest kultuuridest, vanusest ja soost,” ütleb Shminke.

Ross lisab: “Nüüd, kui dialoog on lõpule jõudnud, saan aru, et inimesed on kõikjal ühesugused. Neil on samad lootused ja hirmud ning nad üritavad end ühel või teisel viisil väljendada.”

Shminke algatatud “Dialoogid” olid üheks tõukeks ka Fotomuuseumi eriolukorra-aegse suurprojekti “Isolatsioonidialoogid” sündimisele.

Alena Shminke ja Mike Rossi “Dialoogid” Fotomuuseumis jääb avatuks 13. septembrini 2020.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.