2. juulil saab avalöögi esmakordselt toimuv Tallinna Biennaal, mille ambitsioon on täita Kaunase, Riia ja Helsingi biennaalide vahel kaardile tekkinud tühimik nii geograafilises kui ka institutsionaalses plaanis. Biennaal toob kohalikule kunstiväljale rahvusvahelise tähelepanu, tutvustab autorite loomingut laiemale publikule ning räägib kuraatoripositsiooni kaudu kaasa aktuaalsetel teemadel.

Tallinna Biennaal (Tallinn Biennial) on välja kasvanud Tallinna Kunstinädalast (Tallinn Art Week), mis jääb ka edaspidi biennaali saatma, toimudes vaheaastatel pealinnast väljaspool. Biennaali peakorraldaja Andra Orn sõnab, et erinevalt festivalitüüpi kunstinädalast on biennaali formaat põhjalikum ja laiahaardelisem. „Biennaal pakub kohalikule, ja loodetavasti tulevikus ka rahvusvahelisele kunstipublikule, võimaluse näha ja kogeda värskeimat Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegset kunsti, ja seda pikema perioodi jooksul. Rahvusvaheline biennaal paneb Tallinna kunstiprofessionaalide ja -publiku jaoks kaardile, aitab leida uusi väljundeid Eesti kunstnikele ja koostööprojekte kohalikele loomeasutustele,” selgitab Orn biennaali olulisust.

Tänavuse biennaali teema “Globaalne keel” raames otsitakse universaalset kommunikatsioonisüsteemi, mille abil saaksime omavahel suhelda soost, rassist, päritolust, haridusest ja religioonist sõltumata ning seda paradoksaalses olukorras, kus oleme üksteisele aina lähemal, ent samas jääme üha kaugemaks. Globaalne keel võiks luua pinna üksteisemõistmisele ja pakkuda lahendusi ühistele üleilmsetele väljakutsetele, mis on aktuaalsemad kui iial varem. Biennaal seab hüpoteesi, et selliseks keeleks võiks olla kunst ja kultuur ning küsib, mida me selle rakendamisel võidaksime ja kaotaksime.

„Keeled ja kultuuriidentiteedid on lõimelõngadena inimkonda koos hoidnud. Mitmed neist on  välja veninud, lahti rebenenud, kokku põimitud või hoopis ära uhutud,” selgitab biennaali korraldaja Andra Orn oma kuraatoripositsiooni. “Kuidas leida aga ühine arusaam, mis peegeldaks tänast reaalsust ja aitaks meil kohaneda aina kiiremini toimuvate muutustega? Kas on olemas universaalne keel, mis aitaks meil erinevaid arusaamu mõista ning üksteist toetada? Kas saame globaalsete väljakutsetega silmitsi seismisel hakkama ilma ühise keeleta?” küsib kuraator.

Tallinna Biennaal toimub tänavu 2.-30. juulini. Pea kuu aega vältava programmi raames toimub mitmeid erakordseid kunstisündmusi, näitusetuure ja performance’id, traditsiooniks muutunud kunstinädala sündmused leiavad aset biennaali avanädalal. ”Suvine kunstisuursündmus viib kunstipubliku loomemaailma põrandaalustesse, kus peavoolu seatud normidele ja ootustele vastamisest olulisem on vajadus katsetada ja leida viis väljenduseks,“ sõnab Orn.  „Esimesi täpsemaid uudiseid programmi kohta loodame publikuga jagada üsna pea. Kindlasti mahub programmi Vabaduse väljaku suur kunstipäev, tuurid galeriides ja näitusesaalides, kohtumised kunstnikega ja palju muudki,“ lisab ta. 

Tallinna Biennaali programmi täiendatakse jooksvalt veebilehel www.tallinnabiennaal.ee.

Eesti professionaalseid ehtekunstnikke koondav A-Galerii on pälvinud  rahvusvahelise tunnustuse, saades kutse esindada Eesti unikaalset disaini moepealinnas tänavusel Milano Jewelry Weekil. Oma erakordsete saavutuste ja globaalse nähtavuse tõttu ehtekunstis esile tõstetud A-Galerii viib moepealinna vallutama kolme kohaliku ehtekunstniku – Margit Paulini, Rita-Livia Eriksoni ja Ivar Kaasiku – ainukordsed ja silmapaistvad tööd.

Tänavu 20.–26. oktoobrini toimuv Milano Jewelry Week ühendab valdkonna ajaloolised traditsioonid uuenduslike kaasaegsete suundadega, tuues kokku disainerid ja ehtehuvilised üle maailma. Eesti kunstnike looming on eksponeeritud mainekal Artistar Jewels ühisnäitusel, kus astub üles üle 200 rahvusvahelise tippautori. A-galerii esindajaks kohapeal on kunstnik Margit Paulin, kes tutvustab publikule ja žüriile kohalikku ehtekunsti käekirja.

A-Galeriist Milanosse lennutatud teosed paistavad rahvusvahelisel areenil silma oma ootamatu materjalikasutuse ja sügavate lugude poolest. Loomingus on kasutatud kõike alates looduslikest õunaseemnetest, granaatidest ja kunstnike endi lihvitud vääriskividest kuni kulla ja kunstniku ateljees kolm aastat kuivanud õlivärvi jääkideni. Teosed tegelevad nii loodusliku külluse ja kohanemise otsingute kui ka ühiskondlike ootuste ja filosoofiliste küsimustega kunsti olemusest.

Rahvusvaheline tunnustus toob tulevikus uut kunsti ka Eestisse. Milano Jewelry Weeki lõpus valib A-Galerii osalenute seast kolm silmapaistvat kunstnikku, kes saavad kutse osaleda avaneb võimalus oma töid galerii 2027. aasta näituseprogrammis näidata.

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com.