Foto: Kaader Vincent Petersi näituselt

Fotografiska Tallinn tähistab sel kuul oma esimest sünnipäeva

Fotografiska tähistab sel kuul oma esimest sünnipäeva. Ava-aastasse mahtus muuhulgas 14 näitust, 1117 teost ja üle 400 000 majja jõudnud silmapaari.

Stockholmi juurtega Fotografiska avati Telliskivi Loomelinnakus juuni keskpaigas aasta tagasi. Mitmekülgse kohtumispaigana on Fotografiska Tallinnasse toonud maailmaklassi fotokunsti, aga ka muusika ja kultuurisündmused, keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku toidu, disaini ning avatud mõtteviisi. Ava-aastasse mahtus muuhulgas 14 näitust, 1117 teost ja enam kui 400 000 külastajat.

“Fotografiska Tallinna avamine oli kui maraton, mis vajas sihiseadmist, järjepidevust ja vastupidavust nii vaimsel kui füüsilisel tasandil. Adrenaliin oli kogu aeg kõrge, mis andis tohutu töövõime – unetunde justkui polnud vaja. Seda teekonda, mis hõlmas endas nii palju kihte ja tasandeid, on tegelikult raske sõnadesse panna,” meenutas avamiseelset toimekat ja põnevat perioodi Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht.

“Fotografiska eesmärgiks oli kohe algusest peale viia külastajad näituste, toiduelamuste ja muusika kaudu rännakule laia maailma kodust tegelikult lahkumata. Küllap just see oligi Fotografiska kõige suuremaks väljakutseks esimesel tegutsemisaastal, kuna oleme rohkemat kui ainult näitused. Tahan siinkohal tänada kõiki külastajaid, kes võtsid meid üllatavalt kiiresti omaks,” rääkis Margit Aasmäe, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja tegevjuht. “Usun, et iga külastus meie majja on oma olemuselt kordumatu tänu mitmekihilisele ja terviklikule kontseptsioonile. Ka siis, kui näitused pole vahepeal veel välja vahetatud,” jätkas Aasmäe.

Sünnipäevakuul vaatab Fotografiska möödunud tegutsemisaastale retrospektiiviga tagasi kui ka tähistab erisündmuste ja -tuuridega praegu majas külalisi ootavaid näituseid. Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses on alates käesolevast nädalast igal huvilisel võimalik osaleda välinäitusel. Tegu on austusavalduse ja sügava kummardusega kõikidele fotokunstnikele, kes on oma loominguga Fotografiskat rikastanud. Näitusesaalides ootavad aga jätkuvalt külalisi praeguse hooaja näitused: Bryan Adamsi mitmekihiline kolmest seeriast koosnev fotonäitus  “Päevavalgel”, Sebastião Salgado dokumentaalnäitus “Kuld”, Soome legendaarse kunstniku Tom of Finlandi näitus “The Darkroom” ning Lina Iris Viktori tume ja kuldne “Tume testament”.

Põnevaid fakte Fotografiska esimesest tegutsemisaastast:

  • 14 kunstnikku ja 14 näitust, neist 10 2019. aastal
  • 10 kunstnikku tulid avanäitust Tallinnasse isiklikult avama, neist 3 külastasid Eestit veel ka teist korda
  • Eesti, Soome, Suurbritannia, Norra, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kanada ja Brasiilia ehk maailmaklassi fotokunst jõudis Fotografiskasse pea kõikidest maailmajagudest
  • Fotografiska seintele paigutati 1117 teost
  • Näituste avamiseks võõbati aasta jooksul umbes 5000 ruutmeetrit seinapinda
  • Näituste külastusrekord sündis 7. septembril 2019, kui näitusesaale külastas 1570 inimest
  • Majja on jõudnud enam kui 400 000 külastajat
  • Kingipoe kõige ostetum toode on poster, pingerea tippu valitsevad Pentti Sammallahti “White hare”, Anja Niemi “The Starlet” ja Alison Jacksoni “Queen on the Loo”
  • Fotografiska restoran on Eesti 6 kõige väiksema jalajäljega restoranide seas
  • Fotografiskas asuvas kompostris on toidujääkidest valminud 1,8 tonni komposti
  • 180 õnnelikku taime kasvavad majas valminud kompostis Fotografiska katuseaias
  • Toidu valmistamise protsessi käigus on kasutatud 0 rulli kilet ja 0 vaakumkotti

Fotografiska Tallinn asub Telliskivi Loomelinnaku südames ning on avatud E-T 10.00-21.00, E-L 10.00-22.00, P 10.00-18.00. 

Veel sarnaseid artikleid


Azzedine Alaïa
Foto: Foundation Azzedine Alaïa

Pariisis ootab uus Azzedine Alaïa näitus

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Veel sarnaseid artikleid


Veneetsia Merike Estna
Foto: Merike Estna | Marta Vaarik.

Veneetsia kunstibiennaalil avatakse Eesti paviljon „Lekkiva taeva maja“

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid