Alates tänasest on Fotografiska Tallinn taasavatud ja külastajaid ootab uus näitus. Slovakkia noor kunstnik ja tõusev talent Evelyn Bencicova ületab oma loomingus žanripiire, kasutab erinevaid meediume ning käsitleb fotot pigem loomingulise väljendusvahendi kui omaette eesmärgina. Näitus “Merror” köidab vaatajat pakitseva ebamugavustunde ja naudinguga samaaegselt.

Slovakkia juurtega Evelyn Bencicova on omapärase nägemusega kunstnik, kelle loomingus kohtab steriilseid, minimalistlikke, külmi ja üleliigsete elementideta stseene, mis ometigi pulbitsevad energiast. See on vaid üks võimalus Bencicova loomingut kirjeldada – ta läheneb nii kunstile kui elule väga avatud meelega ning julgustab külastajaid leidma oma tõlgendusi. Ka ta ise mõtestab pidevalt elu ja maailmas olemist ning seab oma tõlgendused visuaalsetesse ja eksistentsiaalsetesse kompositsioonidesse.

Näituse pealkiri “Merror” on moodustatud ingliskeelsetest sõnadest mirror ehk peegel ja error ehk viga. Peegli ja vea ideede ühendamine viitab millelegi pealtnäha täpselt komponeeritule ja kontrollitule, mis võib sellegipoolest peita pinna all ebakõlasid. Just seal saab võimalikuks tõeliselt autentne kogemus.

“Mind ajendab looma suur huvi kaasinimeste vastu, keda ma ikka ja alati uurin. Minu teosed koosnevad arvukatest kihtidest nii portreedes kui ka kehadest sümmeetrilisi arhitektoonilisi komposisioone luues, kasutades enamasti modellidena oma sõpru. Pealtnäha võib kõik tunduda harmooniline, kuid siiski on fotodes peidus ebakõla tekitavad pisidetailid. Need võivad muuta pildi ebameeldivaks, tekitada segadust või panna mõtlema, ärgitades vaatajat rohkem süvenema,” kirjeldab Evelyn Bencicova oma loomingut.

“Evelyn Bencicova kombineerib loominguliselt erinevaid stiile ja tehnikaid. Ta loob kõhedust tekitavaid kompositsioone, paigutades modellid külmades ja tuhmides toonides salapärastesse keskkondadesse. Tegu on väga inimliku näitusega – igas täiuslikkuses peitub ebamugavustunne, igas naudingus mittenauding ja sileda peegelpinna all mõranevad nähtamatud praod,” kirjeldab Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht, kui eriline on äsja avatud näitus.

“Bencicova looming pakub vaatamata omanäolisele esteetikale äratundmisrõõmu ka Eesti kodupublikule. Tema töödest leiab viiteid meilegi tuttavale retroarhitektuurile kui ka ajastuhõngulisele nostalgiale. Lisaks on tema tööd pälvinud mitmete rahvusvaheliste klientide tähelepanu alates moe- ja luksusbrändidest Gucci, Cartier ja Nehra kuni kultuuriasutusteni nagu Berghain, Frieze, Kunsthalle Basel, Slovakkia Rahvusteater ning Londoni Kuninglik Ooper,” jätkab Loorents.

Evelyn Bencicova näitus “Merror” on publikule avatud 18. jaanuarist 21. märtsini.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.