Alates tänasest on Fotografiska Tallinn taasavatud ja külastajaid ootab uus näitus. Slovakkia noor kunstnik ja tõusev talent Evelyn Bencicova ületab oma loomingus žanripiire, kasutab erinevaid meediume ning käsitleb fotot pigem loomingulise väljendusvahendi kui omaette eesmärgina. Näitus “Merror” köidab vaatajat pakitseva ebamugavustunde ja naudinguga samaaegselt.

Slovakkia juurtega Evelyn Bencicova on omapärase nägemusega kunstnik, kelle loomingus kohtab steriilseid, minimalistlikke, külmi ja üleliigsete elementideta stseene, mis ometigi pulbitsevad energiast. See on vaid üks võimalus Bencicova loomingut kirjeldada – ta läheneb nii kunstile kui elule väga avatud meelega ning julgustab külastajaid leidma oma tõlgendusi. Ka ta ise mõtestab pidevalt elu ja maailmas olemist ning seab oma tõlgendused visuaalsetesse ja eksistentsiaalsetesse kompositsioonidesse.

Näituse pealkiri “Merror” on moodustatud ingliskeelsetest sõnadest mirror ehk peegel ja error ehk viga. Peegli ja vea ideede ühendamine viitab millelegi pealtnäha täpselt komponeeritule ja kontrollitule, mis võib sellegipoolest peita pinna all ebakõlasid. Just seal saab võimalikuks tõeliselt autentne kogemus.

“Mind ajendab looma suur huvi kaasinimeste vastu, keda ma ikka ja alati uurin. Minu teosed koosnevad arvukatest kihtidest nii portreedes kui ka kehadest sümmeetrilisi arhitektoonilisi komposisioone luues, kasutades enamasti modellidena oma sõpru. Pealtnäha võib kõik tunduda harmooniline, kuid siiski on fotodes peidus ebakõla tekitavad pisidetailid. Need võivad muuta pildi ebameeldivaks, tekitada segadust või panna mõtlema, ärgitades vaatajat rohkem süvenema,” kirjeldab Evelyn Bencicova oma loomingut.

“Evelyn Bencicova kombineerib loominguliselt erinevaid stiile ja tehnikaid. Ta loob kõhedust tekitavaid kompositsioone, paigutades modellid külmades ja tuhmides toonides salapärastesse keskkondadesse. Tegu on väga inimliku näitusega – igas täiuslikkuses peitub ebamugavustunne, igas naudingus mittenauding ja sileda peegelpinna all mõranevad nähtamatud praod,” kirjeldab Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht, kui eriline on äsja avatud näitus.

“Bencicova looming pakub vaatamata omanäolisele esteetikale äratundmisrõõmu ka Eesti kodupublikule. Tema töödest leiab viiteid meilegi tuttavale retroarhitektuurile kui ka ajastuhõngulisele nostalgiale. Lisaks on tema tööd pälvinud mitmete rahvusvaheliste klientide tähelepanu alates moe- ja luksusbrändidest Gucci, Cartier ja Nehra kuni kultuuriasutusteni nagu Berghain, Frieze, Kunsthalle Basel, Slovakkia Rahvusteater ning Londoni Kuninglik Ooper,” jätkab Loorents.

Evelyn Bencicova näitus “Merror” on publikule avatud 18. jaanuarist 21. märtsini.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.