Alates tänasest on Fotografiska Tallinn taasavatud ja külastajaid ootab uus näitus. Slovakkia noor kunstnik ja tõusev talent Evelyn Bencicova ületab oma loomingus žanripiire, kasutab erinevaid meediume ning käsitleb fotot pigem loomingulise väljendusvahendi kui omaette eesmärgina. Näitus “Merror” köidab vaatajat pakitseva ebamugavustunde ja naudinguga samaaegselt.

Slovakkia juurtega Evelyn Bencicova on omapärase nägemusega kunstnik, kelle loomingus kohtab steriilseid, minimalistlikke, külmi ja üleliigsete elementideta stseene, mis ometigi pulbitsevad energiast. See on vaid üks võimalus Bencicova loomingut kirjeldada – ta läheneb nii kunstile kui elule väga avatud meelega ning julgustab külastajaid leidma oma tõlgendusi. Ka ta ise mõtestab pidevalt elu ja maailmas olemist ning seab oma tõlgendused visuaalsetesse ja eksistentsiaalsetesse kompositsioonidesse.

Näituse pealkiri “Merror” on moodustatud ingliskeelsetest sõnadest mirror ehk peegel ja error ehk viga. Peegli ja vea ideede ühendamine viitab millelegi pealtnäha täpselt komponeeritule ja kontrollitule, mis võib sellegipoolest peita pinna all ebakõlasid. Just seal saab võimalikuks tõeliselt autentne kogemus.

“Mind ajendab looma suur huvi kaasinimeste vastu, keda ma ikka ja alati uurin. Minu teosed koosnevad arvukatest kihtidest nii portreedes kui ka kehadest sümmeetrilisi arhitektoonilisi komposisioone luues, kasutades enamasti modellidena oma sõpru. Pealtnäha võib kõik tunduda harmooniline, kuid siiski on fotodes peidus ebakõla tekitavad pisidetailid. Need võivad muuta pildi ebameeldivaks, tekitada segadust või panna mõtlema, ärgitades vaatajat rohkem süvenema,” kirjeldab Evelyn Bencicova oma loomingut.

“Evelyn Bencicova kombineerib loominguliselt erinevaid stiile ja tehnikaid. Ta loob kõhedust tekitavaid kompositsioone, paigutades modellid külmades ja tuhmides toonides salapärastesse keskkondadesse. Tegu on väga inimliku näitusega – igas täiuslikkuses peitub ebamugavustunne, igas naudingus mittenauding ja sileda peegelpinna all mõranevad nähtamatud praod,” kirjeldab Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht, kui eriline on äsja avatud näitus.

“Bencicova looming pakub vaatamata omanäolisele esteetikale äratundmisrõõmu ka Eesti kodupublikule. Tema töödest leiab viiteid meilegi tuttavale retroarhitektuurile kui ka ajastuhõngulisele nostalgiale. Lisaks on tema tööd pälvinud mitmete rahvusvaheliste klientide tähelepanu alates moe- ja luksusbrändidest Gucci, Cartier ja Nehra kuni kultuuriasutusteni nagu Berghain, Frieze, Kunsthalle Basel, Slovakkia Rahvusteater ning Londoni Kuninglik Ooper,” jätkab Loorents.

Evelyn Bencicova näitus “Merror” on publikule avatud 18. jaanuarist 21. märtsini.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.