Alates tänasest on Fotografiska Tallinn taasavatud ja külastajaid ootab uus näitus. Slovakkia noor kunstnik ja tõusev talent Evelyn Bencicova ületab oma loomingus žanripiire, kasutab erinevaid meediume ning käsitleb fotot pigem loomingulise väljendusvahendi kui omaette eesmärgina. Näitus “Merror” köidab vaatajat pakitseva ebamugavustunde ja naudinguga samaaegselt.

Slovakkia juurtega Evelyn Bencicova on omapärase nägemusega kunstnik, kelle loomingus kohtab steriilseid, minimalistlikke, külmi ja üleliigsete elementideta stseene, mis ometigi pulbitsevad energiast. See on vaid üks võimalus Bencicova loomingut kirjeldada – ta läheneb nii kunstile kui elule väga avatud meelega ning julgustab külastajaid leidma oma tõlgendusi. Ka ta ise mõtestab pidevalt elu ja maailmas olemist ning seab oma tõlgendused visuaalsetesse ja eksistentsiaalsetesse kompositsioonidesse.

Näituse pealkiri “Merror” on moodustatud ingliskeelsetest sõnadest mirror ehk peegel ja error ehk viga. Peegli ja vea ideede ühendamine viitab millelegi pealtnäha täpselt komponeeritule ja kontrollitule, mis võib sellegipoolest peita pinna all ebakõlasid. Just seal saab võimalikuks tõeliselt autentne kogemus.

“Mind ajendab looma suur huvi kaasinimeste vastu, keda ma ikka ja alati uurin. Minu teosed koosnevad arvukatest kihtidest nii portreedes kui ka kehadest sümmeetrilisi arhitektoonilisi komposisioone luues, kasutades enamasti modellidena oma sõpru. Pealtnäha võib kõik tunduda harmooniline, kuid siiski on fotodes peidus ebakõla tekitavad pisidetailid. Need võivad muuta pildi ebameeldivaks, tekitada segadust või panna mõtlema, ärgitades vaatajat rohkem süvenema,” kirjeldab Evelyn Bencicova oma loomingut.

“Evelyn Bencicova kombineerib loominguliselt erinevaid stiile ja tehnikaid. Ta loob kõhedust tekitavaid kompositsioone, paigutades modellid külmades ja tuhmides toonides salapärastesse keskkondadesse. Tegu on väga inimliku näitusega – igas täiuslikkuses peitub ebamugavustunne, igas naudingus mittenauding ja sileda peegelpinna all mõranevad nähtamatud praod,” kirjeldab Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht, kui eriline on äsja avatud näitus.

“Bencicova looming pakub vaatamata omanäolisele esteetikale äratundmisrõõmu ka Eesti kodupublikule. Tema töödest leiab viiteid meilegi tuttavale retroarhitektuurile kui ka ajastuhõngulisele nostalgiale. Lisaks on tema tööd pälvinud mitmete rahvusvaheliste klientide tähelepanu alates moe- ja luksusbrändidest Gucci, Cartier ja Nehra kuni kultuuriasutusteni nagu Berghain, Frieze, Kunsthalle Basel, Slovakkia Rahvusteater ning Londoni Kuninglik Ooper,” jätkab Loorents.

Evelyn Bencicova näitus “Merror” on publikule avatud 18. jaanuarist 21. märtsini.

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.

Kai kunstikeskuse sügishooaja avab Mėta Valiušaitytė (FR/LT) kureeritud näitus “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus”, mis on avatud 11. oktoobrist 2025 kuni 22. veebruarini 2026.

Näitus jälgib Sirje Runge loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja. 

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970. aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Ühe Eesti sõjajärgse kunsti juhtfiguurina on Runge otsija, kelle loominguline praktika avaneb kui helendav uurimus valguse, värvi ja mateeria olemusest. Ta käsitleb värvi kui vibratsiooni ning pedagoogikat kui kunstipraktikat. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Uuri näituse kohta lisa kai.center.