Foto: Jimmy Nelson
Jimmy Nelson on ühtaegu nii lavastaja, stenograaf kui fotograaf. Oma fotode puhul pöörab ta suurt tähelepanu detailidele ja valmistab pildistamispaigad alati põhjalikult ette, kus rolli mängivad vormid, värvid ja valgus. Nelson töötab ainult naturaalse valgusega, mis nõuab tulemuse saamiseks palju aega. See tähendab, et fotograaf võib pelgalt ühe pildi kallal töötada tunde ning isegi päevi, kuni õige valgus aitab tal jõuab selleni, mida otsib – lummav maagiline atmosfäär.
Näitus sisaldab ka pilte, mis on tehtud nüüdseks juba 20 aastat tagasi. Aja möödudes kontseptsioon küll täiustub, ent idee säilib. „Oluline on dokumenteerida seda, mis on meie ümber enne, kui see hääbub,“ ütleb Jimmy Nelson lisades, et kui see kaob, siis jääme ka ise millestki ilma. „Me kaotame oma päritolu, kus on me juured.“
„Austusavaldus inimkonnale“ on mahukas näitus, kus saab näha ligikaudu sadat tööd. „Meil on suur au, et seda konkreetset Nelsoni näitust näeb maailmas esimesena siin Eestis. Edasi liigub väljapanek Fotografiska Stockholmi ja Fotografiska New York’i,“ kirjeldab Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja sisujuht Rain Tamm.
Ehkki Jimmy Nelson reisib üle maailma, Siberi tundratest Vaikse ookeani saarteni, on tema fotodel alati midagi ühist – suhe eri kultuuridega. Fotograafi ja pildistatavate vahel kujuneb usaldus, mõistmine ja julgus olla haavatav, seda ka siis, kui vahele tuleb keelebarjäär. Ta asetab põliselanike kogukonnad piltlikult öeldes poodiumile, et oma loomingu kaudu näidata inimese väärikust. „Ma tahan avastada kultuure, neid au sees hoida, tõsta pjedestaalile ja öelda: „Vaadake, kui ilusad need inimesed on!”,“ kirjeldab artist ise.
Rain Tamme sõnul õhkub Nelsoni töödest heas mõttes uhkust ja eneseväärtust: „Kui ühel hetkel võib tunduda, et fotod tulevad vaatajale endale hästi lähedale, siis nagu Nelson ise ütleb, tuleb neid võtta kui peeglit. Nii näeme hoopis iseendid ja me ju kõik soovime, et meid portreteeritaks austusega.“
Nelsoni loomingut täiendab 2019. aastal Webby Award tunnustuse pälvinud mobiilirakendus, millega saab näitusel iga fotot skaneerida ja seejärel ärkavad staatilised pildid ellu. Vaataja näeb ühe või teise konkreetse foto puhul kaadritaguseid stseene ja saamislugu. See võimaldab inimestel mõista tööprotsessi ja näha, mis on lugu pildi taga.
Näitus „Austusavaldus inimkonnale“ on kõikidele huvilistele avatud alates 20. juunist Fotografiska Tallinnas, mis asub Telliskivi Loomelinnaku südames hoones, mida senini tunti Punase Maja nime all. Jimmy Nelsoni kõrval on avanäituste seas veel kolm autorit: Anja Niemi (Norra), Pentti Sammallahti (Soome) ja Anna-Stina Treumund (Eesti).
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.
