Juunis avatakse Tallinnas Stockholmi juurtega rahvusvaheliselt tunnustatud Fotografiska. See on kohtumispaik, kus saavad kokku fotokunst, hea toit, muusika, disain ja avatud mõtteviis. Nelja esimese avanäituse seas on Briti fotograaf Jimmy Nelsoni „Austusavaldus inimkonnale“ (Homage to Humanity), mis viib vaataja erakordsele teekonnale maailma kaugeimatesse ja ilusaimatesse paikadesse.

Jimmy Nelson on ühtaegu nii lavastaja, stenograaf kui fotograaf. Oma fotode puhul pöörab ta suurt tähelepanu detailidele ja valmistab pildistamispaigad alati põhjalikult ette, kus rolli mängivad vormid, värvid ja valgus. Nelson töötab ainult naturaalse valgusega, mis nõuab tulemuse saamiseks palju aega. See tähendab, et fotograaf võib pelgalt ühe pildi kallal töötada tunde ning isegi päevi, kuni õige valgus aitab tal jõuab selleni, mida otsib – lummav maagiline atmosfäär.

Näitus sisaldab ka pilte, mis on tehtud nüüdseks juba 20 aastat tagasi. Aja möödudes kontseptsioon küll täiustub, ent idee säilib. „Oluline on dokumenteerida seda, mis on meie ümber enne, kui see hääbub,“ ütleb Jimmy Nelson lisades, et kui see kaob, siis jääme ka ise millestki ilma. „Me kaotame oma päritolu, kus on me juured.“

„Austusavaldus inimkonnale“ on mahukas näitus, kus saab näha ligikaudu sadat tööd. „Meil on suur au, et seda konkreetset Nelsoni näitust näeb maailmas esimesena siin Eestis. Edasi liigub väljapanek Fotografiska Stockholmi ja Fotografiska New York’i,“ kirjeldab Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja sisujuht Rain Tamm.

Ehkki Jimmy Nelson reisib üle maailma, Siberi tundratest Vaikse ookeani saarteni, on tema fotodel alati midagi ühist – suhe eri kultuuridega. Fotograafi ja pildistatavate vahel kujuneb usaldus, mõistmine ja julgus olla haavatav, seda ka siis, kui vahele tuleb keelebarjäär. Ta asetab põliselanike kogukonnad piltlikult öeldes poodiumile, et oma loomingu kaudu näidata inimese väärikust. „Ma tahan avastada kultuure, neid au sees hoida, tõsta pjedestaalile ja öelda: „Vaadake, kui ilusad need inimesed on!”,“ kirjeldab artist ise.

Rain Tamme sõnul õhkub Nelsoni töödest heas mõttes uhkust ja eneseväärtust: „Kui ühel hetkel võib tunduda, et fotod tulevad vaatajale endale hästi lähedale, siis nagu Nelson ise ütleb, tuleb neid võtta kui peeglit. Nii näeme hoopis iseendid ja me ju kõik soovime, et meid portreteeritaks austusega.“

Nelsoni loomingut täiendab 2019. aastal Webby Award tunnustuse pälvinud mobiilirakendus, millega saab näitusel iga fotot skaneerida ja seejärel ärkavad staatilised pildid ellu. Vaataja näeb ühe või teise konkreetse foto puhul kaadritaguseid stseene ja saamislugu. See võimaldab inimestel mõista tööprotsessi ja näha, mis on lugu pildi taga.

Näitus „Austusavaldus inimkonnale“ on kõikidele huvilistele avatud alates 20. juunist Fotografiska Tallinnas, mis asub Telliskivi Loomelinnaku südames hoones, mida senini tunti Punase Maja nime all. Jimmy Nelsoni kõrval on avanäituste seas veel kolm autorit: Anja Niemi (Norra), Pentti Sammallahti (Soome) ja Anna-Stina Treumund (Eesti).

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.