Henriette Sabroe Ebbesen on Taani kaasaegne foto- ja videokunstnik, kes on ametilt ühtaegu ka arst. Oma loomingus ühendab ta teadusmaailma ja kunsti, nihestades seeläbi reaalsust ning väänates vaataja taju ja meeli. Tema visuaalselt rikkalikud teosed on justkui väikesed teaduskatsed, milles vaadeldakse, kuidas saab inimkeha, psüühikat ja maailma visualiseerida ning tõlgendada vaataja meele ja pilgu läbi. Fotografiskas avanev Ebbeseni isikunäitus „Kaleidoskoop“ kulgeb unelmana päriselu ja fantaasia piirimail, kus illusioonide loomiseks on kasutatud peegleid ja peegeldavaid materjale, vältides seejuures tehisintellekti või Photoshopi abi.
„Kuna tulen teadusmaailmast, tunnen end samuti kahe maailma piiril – ühe jalaga teaduses, teisega kunstis,“ kirjeldab Ebbesen ise. „Teadus on mind alati huvitanud ja mulle meeldib mängida mõttega, kuidas manipuleerida füüsikaseadustega. Üldrelatiivsusteooria järgi saab ruumi ja aega painutada. Oma töödes ma sõna otseses mõttes painutan päikesekiiri peeglitega. Matemaatilised struktuurid, füüsikaseadused, taimed ja paljud muud looduselemendid on nii paeluvad, et tunduvad isegi sürreaalsed.“
Ebbeseni korrusenaabrina avaneb Ameerika tänavafotograafi Bruce Gildeni näitus „Miks just need?“, mis oma olemuselt on pöörane ja raju ning toob provokatiivses ja toores lähivaates püünele inimesed päriselust, kõrvalalleedelt ja filtrite all varjuvast maailmast. Gilden jäädvustab stseene ja inimesi, keda teised võivad pidada hirmutavaks, riskantseks või koguni eemaletõukavaks. Tema järeleandmatu lähenemine oma pildistatutele, sekka tubli annus toorest jultumust, on andnud Gildenile juurdepääsu näiliselt kättesaamatutele sotsiaalsetele rühmadele, keda ta kujutab üllatavalt vennaliku tuttavlikkusega. Fotodele talletub justkui inimese elu kaart, millelt leiab märke leinast ja rõõmust, ihast ja kaotusest, joovastusest ja hävingust. „Hea tänavapilt lõhnab tänava järele,“ sõnab Gilden ise.
Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents sõnab, et Gildeni aus pilk portreteeritavatele mõjub jõulise raputusena. „Tema fotod on tabatud otse sündmuskohalt, otse tänavalt. See on oskus, mis ainult Gildenit iseloomustab. See on näitus, millest ei saa mööda vaadata, ega ükskõikselt mööda minna – see tuleb meiega koju kaasa,“ kirjeldab Loorents avanevat näitust. „Temaga paralleelselt avanev Henriette Sabroe Ebbesen on aga justkui võlur, kes meie meeltega mängib ja meisterlikult vigurdab. On suurepärane, et saame oma majas nii hõrku tajude ja meelte mängu etendada,“ lisab ta.
Kahe näituse avamine toob Fotografiskasse ka mitu eriüritust. Neljapäeval, 22. mail kell 18.00 leiab aset avavestlus Henriette Sabroe Ebbeseniga, kellega teevad kunstist, teadusest ja moest juttu moekollektsionäär, kirjutaja ja ametilt ametnik Annikky Lamp ning Fotografiska rahvusvaheliste näituste juht Johan Vikner. Reedel, 23. mail kell 18.00 on võimalik Ebbeseni näitust väisata koos autori endaga ning kogeda näitust kunstniku pilgu läbi. Samal õhtul kell 20.00 lülitub Fotografiska öövööndisse – reede hilisõhtutel on muuseum avatud südaööni ning 23. mai öövöönd annab võimaluse kogeda Fotografiska uusi näituseid salapärasemas, loomult krehvtisemas võtmes.
Laupäeval, 24. mail kell 15.00 on aga võimalik osa saada Bruce Gildeni ja Elliott Erwitti näituste erituurist, mida viib läbi mõlema näituse kuraator ja Fotografiska rahvusvaheliste näituste juht Jessica Jarl.
Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal.
Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.
14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“
Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.
Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.
„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.
„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.
Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.