Fotografiskas saab homsest, 3. septembrist külastada uut Nick Brandti näitust “See tühi maailm. Meile jääb vaid tolm.” Kunstniku tööd illustreerivad Aafrika eheda looduse eskaleeruvat hävinemist inimeste käe läbi, näidates maailma, kus põgenenud loomadel pole enam ruumi ellu jääda.

Nick Brandti väljapanek koosneb fotoseeriatest “See tühi maailm” ja “Meile jääb vaid tolm” ning esindatud on ka mõned varasemad tööd. Kunstnik käsitleb oma töödes inimese hävitustööd Ida-Aafrika looduse kallal ning näitab maailma, mille on üle võtnud amokki jooksev arendamine. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud Brandt loodab oma tööga tõsta teadlikkust käimasolevast hävingust. Seda tehes saavad vaatajad ise otsustada, kas neil on energiat tegutsemiseks, et me saaksime siiski ära hoida inimkonna tegevuse halvimaid tagajärgi.

“Ma arvan, et paljud tunnetavad seda tohutut ülekohut või siis on nad selle suhtes tundetuks muutunud,” kirjeldab Nick Brandt üldist suhtumist looduse hävingusse. “Me kõik saame olla osa paremast, inimlikumast, kaastundlikumast ja jätkusuutlikumast valikust sellel planeedil, mõni väiksel ja teine suurel määral, aga meist igaühe tegevus loeb. Jõuame veel päästa kriitilise tähtsusega ökosüsteeme ja arvutult elusid,” sõnab Brandt, vaadates siiski lootusrikkalt tulevikku.

„Meil on väga hea meel näidata Tallinna Fotografiskas Nick Brandti loomingut ja olla esimene, kes antud näitust rahvusvahelises Fotografiska võrgustikus näidata saab. Tegemist on massiivse näitusega, mis muudab teema vastuvõtmise ja hinge pugemise veelgi võimsamaks,” kirjeldab näitust Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents. “Oma töödes muudab ta sünguse ja meeleheitlikkuse teravaks ja valusaks iluks. Loomulikult pole oluline ainult pilt vaataja ees, vaid ka lugu selle taga nagu kõigi Fotografiskasse jõudvate tööde puhul. Loodusest hoolimine, vastutustundlikkus, jätkusuutlikkus ja teadlikuma maailmapildi loomine – need märksõnad seovad Nick Brandti ja Fotografiskat.”

Olgu lisatud, et 2010. aastal asutas Brandt mittetulundusühingu Big Life Foundation. Praegu on MTÜ kaitse all ligi 650 tuhat hektarit ökosüsteeme ja metsikuid alasid Ida-Aafrikas ning see annab tööd ligi 500 kohalikule, sealhulgas üle 300 loodusvahile.

Näitus “See tühi maailm. Meile jääb vaid tolm” on avatud Fotografiska Tallinnas 3. septembrist kuni 20. veebruarini.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.