Alustuseks Pine Weave kangast lähemalt. Pine Weave kanga saamiseks kasutatud puit on pärit Põhja-Rootsi jätkusuutlikult majandatult metsadest, mitte kunagi looduskaitse all olevatest ürgmetsadest. Saadud kangas kaetakse polüuretaani ja vaha seguga, mis pikendab koti eluiga ning muudab selle vastupidavaks kõikvõimalikele ilmastikutingimustele.
„Tree-Kånkeni seljakott ja Pine Weave kangas on osa meie soovist tuua moetööstusesse kestlikumaid materjale ning ka meie võimalus oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks,“ selgitab Tree-Kånkeni tootearendaja Johanna Mollberg, kelle sõnul on innovaatilise kanga saamine üsna keerukas protsess. „Hakkepuit keedetakse tselluloosimassiks, mis suunatakse edasi lüotselli tootmisesse, mille mõju keskkonnale on minimaalne. Oma olemuselt meenutab lüotselli tootmine pesutrumli pöördeid: veega kokkupuutel tselluloos lahustub, saadud mass surutakse seejärel läbi vurride, mis pestakse, kuivatatakse ning kedratakse lõngaks. Lõngast tehakse Pine Weave kangas, mida kasutamegi uute Kånkeni kottide valmistamisel,“ kirjeldas Mollberg.
Disainilt meenutab uus Tree-Kånken seljakott Kånkeni perekonna kõige esimest seljakotti. Koti käesangad ulatuvad rihmadena sujuvalt üle seljakoti ning nende külge saab kinnitada näiteks rattaluku, rattatuled, jope või joogamati. Kotil on lukuga sisekülje sisse peidetud tasku, kaks küljetaskut ning esiküljel ilutseb Fjällräveni polaarrebase helkurlogo. 36x14cm mõõtmetes ja 16L mahutav Tree-Kånken kaalub 410 grammi ning on saadaval ainult Fjällräveni veebipoes ja ainult neljas värvitoonis: Charcoal Grey, Maple Yellow, New Moon Blue ja Lichen Green.
Kes vajab meenutamist, miks aga ikooniline Kånkeni seljakott tänaseks just nimelt ikooniline on, siis kõnealune seljakott loodi aastal 1978, et tuua leevendust Rootsi koolilaste seljaprobleemidele, mida põhjustasid toona populaarsed üle õla kantavad kotid. Koolitarvete tassimise tegi lihtsaks Kånkeni ristkülikukujuline seljakott, kuhu mahtus kaks A4-formaadis kaustikut ja pinal. Aastatega on Kånken muutunud värvilisemaks ja mahukamaks, kuid selle põhikuju, lihtsus ja vastupidavus on jäänud samaks. Muide, väidetavalt on esimesed Kånkeni seljakotid kasutusel veel tänaseni.
„Mul on siiralt hea meel, et meie aastatepikkune töö on saanud sellise rahvusvahelise heakskiidu,” rääkis Estonian Fashion Festivali juht Key Külaots. „Meie eesmärk on kujundada Eesti moekultuuri aina jätkusuutlikumaks – seame selleks kriteeriumid disaineritele ning viime sama põhimõtet ellu ka festivali enda korralduses. Nüüd saame kinnitada, et järgime sama kõrgeid standardeid ka ise.”
EFF sai rohesertifikaadi juunis Tartus toimunud festivali eest, mida hindas koha peal A Greener Future (AGF) rahvusvaheline sõltumatu komisjon. Hindajad märkisid, et selle aasta moefestival oli väga hästi korraldatud ja ületas ootusi keskkonnateadliku üritusena. Kokku jagati EFFile hindeid 12 kategoorias. Parimad tulemused sai moefestival jäätmete vähendamises, materjalide korduvkasutuses, keskkonnahoidliku liikumise soodustamises, koostöös kohaliku kogukonnaga ning festivali kestlikkus juhtimises ja süsteemses korralduses.
Hindajatele avaldas muljet EFFi meeskonna aastaringne pühendumus ning panus Eesti moekultuuri üldisesse kujundamisse. „Meie keskkonda hoidvad tegevused ei piirdu ainult kolme moeetenduse korraldamisega juunis,” rääkis EFFi jätkusuutlikkuse juht Maria Kristiin Peterson. „Soovime pakkuda platvormi, kus kestlikkus on loomulik osa kogu aastast. Selleks oleme loonud näiteks „Moesõbra ABC“ juhise, korraldame Greenery seminari ning salvestame aastaringselt podcaste, mis aitavad publikul kestliku moe teemadega sügavamalt suhestuda,” täiendas Peterson.
AGFi raamistik loodi 2007. aastal maailma esimese festivalide ja ürituste jätkusuutlikkuse standardina. Seda on kasutatud sadade ürituste ja toimumispaikade juhendamiseks, hindamiseks ja sertifitseerimiseks üle kogu maailma, pakkudes sõltumatut auditit ja välist kontrolli. Hindamine hõlmab põhjalikku analüüsi valdkondades nagu juhtimine, keskkond, kogukond, transport, energia, hanked, toitlustus, jäätme- ja veemajandus, väline mõju ning süsinikujalajälg.
Teiste seas on AGFiga sertifitseeritud Primavera Sound (Hispaania), Roskilde (Taani), Sziget (Ungari) muusikafestivalid ja sündmuspaikadest Abba Voyage ja The O2 areenid (ÜK). Baltikumis on AGF sertifikaadi saanud nüüdseks kaks üritust: Estonian Fashion Festival ja I Land Sound.
Järjestikku juba üheksas Estonian Fashion Festival toimub Lõuna-Eestis 11-13. juuni 2026.
Selle hooaja kollektsiooni moodustavad neli elegantset kleiti, mis on disainitud erinevatele kehatüüpidele ning sobivad kandmiseks erilistel suvesündmustel. Kollektsiooni iseloomustavad pehmed pastelsed toonid, lendlevad kangad ja figuuri rõhutavad lõiked. Kollektsiooni eesmärk on endiselt sama: tähistada nii isikupära kui ka jätkusuutlikku mõtteviisi.
„Rõivaste laenutamine on Eesti moes uus suund, mis võimaldab kombineerida juba kapis olevaid minimalistlikke igapäevarõivaid harvem kantavate luksuslike esemetega, ilma vajaduseta igaks eriliseks sündmuseks uus rõivaese soetada,“ räägib Rentalieri asutaja Josefine Vaher-Vahter, lisades, et laenutamine on jätkusuutlik ja taskukohane viis, kuidas tippmoodi nautida – ning tarbijate huvi laenutamise vastu on järjest kasvamas.
„Oleme ülimalt meelitatud, et esimene ühine koostöö sai naiste poolt nii soojalt vastu võetud, et saime taas pead kokku panna ja koos Ivo Nikkolo tiimiga uue kevad/suvi kollektsiooni disainida,“ sõnas Vaher-Vahter.
„Soovisime pakkuda rõivaid, mis tunduvad eksklusiivsed, kuid samas mitmekülgsed – luksuslikud, kuid ilma pikaajalise kohustuseta,“ lisas Baltika brändivisuaali ja piirkondliku jaemüügi juht Steffi Saava-Kingisepp. „Rendimood võimaldab ligipääsu kaunitele disainidele ilma raiskamiseta, toetades nutikamaid garderoobivalikuid ja ringsemat moetarbimist.“
Tutvu kollektsiooniga galeriis!
Kollektsioon on juba laenutamiseks saadaval eksklusiivselt Rentalieris. Uuri lisa rentalier.eu.