Tihti ostatakse talveks üks jope ja ollakse hädas, sest tegelikult on iga ilma jaoks sobilik erinev kehakate. See, mis sobib vihmasesse ja sombusesse, ei sobi külma ja kargesse ning vastupidi. Krõbedate külmakraadidega on kõige tõhusam soojaandja sulejope. Fjällräveni eskperdid – jah, selle sama Fjällräveni, mis valmistanud põhjamaa kliimasse sobivat välivarustust juba 60 aastat – räägivad, miks see nii on ja millele sulejope soetamisel ja hooldamisel tähelepanu pöörata.

Nagu öeldakse – first things first. Kvaliteetne sulevoodriga jope on kaalult kerge, ei võta isegi kokkupakituna kuigi palju ruumi, sestap on seda mugav suveks ära pakkida või kodust ära sõites kaasa pakkida. Selleks, et sulejope ühtlaselt soojust hoiaks, tepitakse vooder ruutudeks, iga ruudu sisse peidetakse suled ning polsterdatakse seejärel kinni, et suled püsiksid paigal, ei läheks jope sees „rändama“ ning hoiaksid keha külma eest soojas.

Sulejope soetamisel on kõige olulisem pöörata tähelepanu sulgede kogusele – mida rohkem on sulgi, seda soojem on jope. Kvaliteetne sulejope sisaldab vähemalt 70 protsendi ulatuses looduslikke sulgi. Tõsisemad matkasellid, kes armastavad Eesti metsades ja rabades külmal ajal ringi liikuda, võiksid eelistada isegi 80-90 protsendi ulatuses sulgedega täidetud jopet.

Paraku ei kannata sulejope kuigi hästi vihma. Tugeva vihmasaju korral ning materjali märgudes kaob võime hoida voodris kehasoojusel ülesköetud õhku. Vihmase ilma korral võiks selga panna hoopis sünteetilise voodriga jope või kanda välimise kihina sulejope peal vetthülgavast materjalist valmistatud keepi.

Tänapäeval on üha tähtsam jälgida ka toodete kestlikku päritolu. Sulejope puhul tuleks pöörata tähelepanu näiteks lindude kasvatamise heaolule. Fjällräveni Down Promise standard annab juba 2014. aastast kõikidele linnusulgedest valmistatud toodetele jätkusuutliku garantii, et mitte ükski lind pole jope valmistamisel ebamugavust või valu pidanud tundma.  

Selleks, et sulejope peaks vastu aastakümneid, tuleks aga jälgida nelja olulist põhimõtet:

1. Enne pesemist uuri jope küljes olevaid silte ning tee kindlaks, kas seda võib kodus pesumasinas pesta või tasub riideese keemilisse puhastusse viia. Pööra tähelepanu ka sellele, kui sooja veega jopet pesta ja kas see üldse kuivatitrumlit kannatab.
2. Sulejope pesemisel kasuta tehnilistele riietele mõeldud spetsiaalset pesuvahendit, mida müüakse spordi- ja matkapoodides. Ära kasuta tavalist pesupulbrit, vaid siidile, villale või linasele riidele mõeldud õrna toimega pesugeeli ja loputusvahendit, mis aitab hoida sulgede kohevust ja isolatsioonivõimet.
3. Pese sulejopet kuni 30 kraadi juures ja alati muust pesust eraldi. Üks kaval kodune nipp on panna jopega koos pesumasinasse üks või kaks tennisepalli, mis klopivad riidekiud ja suled kohevaks, eriti kui pesukuivatit ei ole.
4. Kodustes tingimustes on sulejopet kõige parem kuivatada trummelkuivatis, mis on varustatud spetsiaalse programmiga. Kui kuivatit kodus ei ole, siis lase sulejopel soojas toas pesuresti peal kuivada. Aeg-ajalt võid ka jopet kloppida. Sulejope kuivab muu pesuga võrreldes oluliselt kauem, selleks võib kuluda mitu päeva.

Suurima valiku Fjällräveni jopesid igaks elu- ja ilmajuhtumiks leiab veebipoest www.fjallraven.com. 

*Artikkel on valminud koostöös Fjällräveniga.

H&M Studio vaatab tänavusel sügisel garderoobi poole, mis ei vaja enda õigustamiseks ei ülemäära trende ega liigseid detaile. Kollektsiooni H&M Studio Essentials A/W26 lähtepunktiks on 1930. aastate Milano – selle art déco interjöörid, arhitektuur ning naised, kes liikusid selle kõige keskel enesestmõistetava elegantsiga.

Kollektsioonis tähendab see eelkõige tasakaalu ranguse ja pehmuse vahel. Klassikaline rätsepatöö ja maskuliinsed triiksärgid kohtuvad läbimõeldud kudumite ning pesumoest laenatud detailidega. Tulemuseks on garderoob, mis mõjub korraga väljapeetult ja pisut sensuaalselt, kuid mitte kunagi ülepakutult.

Üheks kollektsiooni võtmeesemeks on pikk villane pintsak jõuliste õlgade, rõhutatud talje ja seljalõhikuga, mille paariliseks on madalama värvliga bootcut-püksid. Märkimist väärivad ka kõrge krae ja vööga kahepoolne villamantel ning must nahktagi, mis võtab justkui pehmema suuna, ühendades ümara õlajoone avarama siluetiga. Kudumite puhul peitub võlu väikestes detailides – nähtavates õmblustes, kõrgete kaeluste väikestes lõhikutes ja trukkides. Kollektsiooni naiselikumat poolt esindab läbikumava tüllikihiga slip-kleit, mille minimalistlikku joont täiendavad kõrge lõhik ja sisseõmmeldud voldid.

Kollektsiooni värvipalett püsib sügisele omaselt vaoshoitud: musta ja tumepruuni kõrval kohtab suitsust tumerohelist, kaerakarva valget ja kiltkivisinist. Materjalide hulgas väärivad tähelepanu vill, kašmiir, nahk, lambanahk, puuvillapopliin ja jersey.

Ja kuigi kiirmoebrändi puhul tasub väljendisse „loodud kestma” suhtuda alati teatava tähelepanelikkusega, on Studio seekordne lähenemine läbimõeldud garderoobile igati sümpaatne. Parimad kollektsiooni esemed näivad olevat need, mille hooaega polegi esmapilgul võimalik määrata – kvaliteetne mantel, hea lõikega pintsak, nahktagi või kudum, mille olemasolu kapis ei pea järgmisel sügisel (ega ühelgi teisel hooajal) uuesti põhjendama.

Tutvu H&M Studio uue kollektsiooniga galeriis!

Kollektsioon H&M Studio Essentials A/W26 jõuab valitud H&Mi kauplustesse ja veebipoodi 3. septembril.

Vahelduseks suuri uudiseid moemaailmast – Rabanne teatas, et moemaja uueks loovjuhiks saab Olivier Rousteing. Pärast 14 aastat Balmaini eesotsas alustab disainer nüüd uut peatükki Puigile kuuluvas moemajas, võttes üle Julien Dossenalt, kes juhtis Rabanne’i loomingulist suunda viimased 13 aastat.

Juba on teada, et Rousteing esitleb oma esimese Rabanne’i kollektsiooni 2027. aasta sügistalvisel Pariisi moenädalal järgmise aasta märtsis. Disaineri sõnul on liitumine Rabanne’iga tema jaoks suur au. „See on moemaja, mis on alati seadnud kahtluse alla tavapärased arusaamad ning kujundanud julgete ideede kaudu moeajalugu. Selle uuenduslikkus, meisterlikkus ja kartmatu loovus on inspireerinud põlvkondi ning inspireerivad nüüd ka mind,“ sõnas ta avalduses.

Puigi esindaja Ana Trias kirjeldas Rousteingi kui loojat, kelle käekiri on julge, magnetiline ja tihedalt seotud tänapäeva energiaga. Tema sõnul avab uus loovjuht Rabanne’i jaoks järgmise peatüki, tuues majja enesekindlust ja eneseväljendust väärtustava loomingulise nägemuse.

Rousteing kujundas Balmainis välja selgelt äratuntava esteetika, mida iseloomustasid jõulised siluetid ja rikkalikud detailid. See lähenemine võiks loomulikult haakuda ka Rabanne’i identiteediga – moemajaga, mille ajalugu on lahutamatult seotud Paco Rabanne’i futuristlike metallkleitide ning eksperimentaalse materjalikäsitlusega.

Olgu lisatud, et 40-aastane Rousteing kuulub oma põlvkonna mõjukaimate Prantsuse disainerite hulka. Kui ta 2011. aastal Balmaini loovjuhiks nimetati, sai temast noorim disainer pärast Yves Saint Laurent’d, kes oli määratud juhtima mõnda Pariisi suurt moemaja. Rabanne’i jaoks tähendab tema ametisse asumine märgilist põlvkonnavahetust ning uut võimalust tõlgendada brändi futuristlikku pärandit tänapäevases võtmes.