Erik Johansson on noor 35-aastane kunstnik, kes ühendab oma loomingus fotograafia ja unistamise. Vaatajale pakub näitus võimaluse mõelda, kuidas seostub fotodel kujutatu tema soovide ja vabadusjanuga. Johansson on kui võlur, kes suudab luua äratundmisrõõmu, aga samas jätab ruumi ootamatusteks. Helgete looduslike üllatuste loomise taustal on ka Johanssoni lapsepõlv, mil ta kasvas üles Rootsis Götene lähistel talus. Kunstniku loomingulised eeskujud on Salvador Dalí ja René Magritte ning sürrealistidele iseloomulikult keerab Johanssongi vaataja ootused pea peale, pannes kahtlema, mida me tegelikult piltidel näeme.
Erik Johansson on öelnud, et isegi kui maailmad, mida ta loob, on tihti võimatud, siis soovib ta tekitada tunde, et need võivad ikkagi eksisteerida. Fotograaf alustab iga projekti joonise visandamisega, misjärel valmistab ta vajalikud dekoratsioonid ja leiab sobiva võttepaiga. Seejärel pildistab kunstnik kõik fotol olevad detailid üles ning digikollaažina muutuvad jutustused piltideks. “Need on minu lood maailmadest, mis ühtaegu eksisteerivad ja ei eksisteeri. Need on pildile püütud hetked reaalsetest sündmustest, näitamaks vaatajale, mis tunne on neis viibida. See on lähivaade minu reaalsusele,” selgitab fotograaf oma loomemaailma.
“Erik Johanssoni võlumaailm mängib vaataja meeltega. Fotod näitusesaalis viivad külastajad muinasjutulisse paika, kus on kõik võimalik. Ometi võib juhtuda, et piltide algne tähendus muutub, kui neid pikemalt silmitsema jääda. Kunstnik põimib kaasaegse ühiskonna võlusid ja valusid fantaasiarohketesse detailidesse – ilmvõimatuna näivad stseenid paistavad aga realistlikena,” kirjeldab näituse olemust Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht. “Pildivõlurina kasutab Johansson visuaalset keelt, mis kõnetab nii noori kui vanu ja pakub samas erinevaid võimalusi nähtu tõlgendamiseks. Nii nagu väljapaneku pealkiri ka lubab, näitus viib külastajad sõna otseses mõttes ääretagustesse paikadesse,” jätkab Loorents.
Heida näitusele pilk peale allolevas galeriis!
Erik Johanssoni näitus “Ääretagused paigad” on Fotografiskas avatud 25. septembrist 17. jaanuarini. Fotograaf on tulnud näituse avamiseks ka Eestisse ja huvilistel on võimalik osaleda erituuridel.
Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.
Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.
Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses.
11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.
Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.
Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini.
ERKI Moeshow’l jagati auhindu kolmes kategoorias – valmisrõivad (Prêt-à-Porter), mood kui kunst (Fashion as Art) ning uuenduslikud töövõtted moekunstis (Innovative Approaches in Fashion) – ning rahval oli võimalus valida ka oma lemmik.
Nüüd on ERKI Moeshow loominguline energia ja julged ideed jõudnud Tallinna Kaubamaja Naistemaailma, kus avatud näitus ja pop-up toob külastajateni valiku tänavuse moesündmuse eredamatest töödest. Näitusel saab näha disainerite Kristina Oja, Linda Teemägi, Mihhail Zaytsevi ja Cristopher Siniväli kollektsioone.
Näitus on tasuta ning avatud kuni 29. septembrini.