Neljapäeval, 8. juulil avab fotograaf Elina Kostabi Fotomuuseumi projektiruumis näituse “Ekki hugsa”, mis räägib elu loomingulisest vabadusest. Näitus jääb avatuks 26. septembrini.

Me oleme harjunud end millegagi seostama – oma koduga, tööga või vähemalt kodumaaga. Elina Kostabi fotoloo “Ekki hugsa” tegelastele on kõige olulisem vahetu kogemus ja elamine hetkes. Nende jaoks on iga päev uus teekond koos uute võimaluse ja avastustega. Nad ei keskendu üleliia homsele päevale ega tee kaugeleulatuvaid plaane.

Miks aga selline näituse nimi? Sest kogu Skandinaavias tuntud islandi väljend ekki hugsa tähendab kõigest lahti laskmist, et olla loov.

Näitus ise räägib Sydne ja Hermanist, kes eelistavad jääda oma valikutes vabaks. Nad väärtustavad mugavusest ja materiaalsest heaolust rohkem vaimset ja füüsilist sõltumatust ja võimalik, et see oli üks põhjustest, miks nende elud ühel hetkel eri radadele läksid. Neil on kolm toredat last, keda nad koos oma uute elukaaslastega kasvatavad ja kellega mööda maailma reisivad. Uued suhted on nende ellu toonud kirge ilma vanu sidemeid lõhkumata ning sõprust ja armastust jagub kõigile. Lapsed kasvavad loomingulises keskkonnas, õpivad kodukoolis ja neil on vabadus omas tempos uusi asju avastada ja uurida. Nad elavad koos oma vanematega väga dünaamilist elu, erinevates kultuurides ja võimalikult autentses keskkonnas. See annab neile võimaluse kogu maailma vahetult kogeda.

Kostabi fotograafiline dokumentatsioon on äärmiselt soe ja intiimne ning annab aimu suurest usaldusest jäädvustaja vastu. Näituse kuraator Annika Haas sõnab: “Rahvusvahelisel Lensculture Portrait Awards konkursil edukalt esinenud Kostabi jäi silma õrna ja poeetilise looga noorest perekonnast, kes on välistanud tavapärases mõistes traditsioonilise pereelu mudelile omase identiteedi.”

Elina Kostabi on läbinud Magnum Photos-Spéos korraldatud aastase meistrikursuse ja EKA Avatud Akadeemia fotograafiakursuse. Kõnealune näitus kuulub Fotomuuseumi dokumentaalfotograafia teema-aasta programmi. Uuri lisa muuseumi kodulehelt.

Kui sügisene Londoni-reis on juba mõttes või kalendris, tasub Victoria and Albert Museum seekord kindlasti marsruuti lisada. 21. septembril avatakse V&A South Kensingtonis näitus „The Burberry Trench: Crafting an Icon“, mis võtab lähema vaatluse alla ühe Briti moe kõige äratuntavama rõivaeseme – Burberry trentšmantli.

Burberry 170. aastapäeva tähistav väljapanek toob kokku haruldased esemed nii moemaja enda arhiivist kui ka V&A kogudest ning jälgib trentši teekonda praktilisest ülerõivast ja militaarse taustaga rõivaesemest üleilmseks moeikooniks. Lugu algab Thomas Burberry 1879. aastal leiutatud puuvillasest gabardiinist ning liigub edasi mantli konstruktsiooni ja käsitöö juurde: tähelepanu saavad nii käsitsi viimistletud krae, House Check vooder kui ka need väikesed funktsionaalsed detailid, mille algne eesmärk oli üsna proosaline – kaitsta kandjat Briti heitliku ilma eest.

Näituse lõpetab 19 Burberry moelavakomplekti viimase kahe ja poole aastakümne kollektsioonidest, mille loonud teiste seas nii Christopher Bailey kui ka Daniel Lee. Mitmed Burberry arhiiviesemed jõuavad seejuures avalikkuse ette esimest korda. Väljapanek toimub harva külastajatele avatud Prince Consort Gallerys ning on ühtlasi sissejuhatus V&A ja Burberry pikemasse koostöösse: 2028. aasta sügisel avatakse muuseumis täielikult uuendatud moegaleriide osana The Burberry Gallery.

„The Burberry Trench: Crafting an Icon“ on avatud 21. septembrist 2026 kuni 3. jaanuarini 2027 ning selle külastamine on kõigile tasuta. Uuri lisa vam.ac.uk.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.