H&Mi tänavune disainerkollektsioon on loodud koostöös Pariisis töötava disaineri, ilu ja väljapeetuse meistri Giambattista Valliga ning rõivaste lansseerimiseni on jäänud vaid napilt paar päeva. Palusime sel puhul kollektsiooni punasesse tüllimerre sukelduma ei kellegi muu kui meie oma couture’itari Liisi Eesmaa ja ajasime temaga fotosessiooni kõrvalt natuke juttu ka.

Liisi, first things first, kust oled saanud nii pikad jalad ja nii painduva keha, mis igal fotosessioonil lausa imetegusid teeb?

Üks juhtivaid asju minu elus on olnud tants, helid ja liikumine. Olen lapsest saati tegelenud rühmvõimlemise ja showtantsuga ning sellest ajast on sportlik põhi all. Suudan siiani kurikatega trikke teha ja lindikava esitada. Muusikal on käimatõmbav jõud, mind panevad õiged rütmid liikuma ja looma. Tuleb välja, et ilusaid helisid kuulates suudab ka jalad pikana hoida, kui vahepeal eufooriliselt tantsida…

Mis tuleb sulle esimesena pähe, kui kuuled nime Giambattista Valli? 

Vahune tüllimeri, unenäoliselt pehmed siidikuhjad, kuhu sisse tahaksid sukelduda, suurejoonelised vormid, magusad pastellid ja hunnitu luksus sinivereliste kokkutulekul.

Oled moedisainer. Kui sina saaksid kunagi H&Mile luua koostöökollektsiooni, siis milline see oleks?

Olenemata hooajast oleks see erksavärviline, mustriline ja hüpnootiliselt troopiline. Kindlasti ainult eksklusiivsed tiraažid ja taaskasutatud materjalid. Midagi eestimaist peidaksin ka sisse, et meie unikaalseid juuri levitada. Võib-olla midagi ägedalt kummalist vanarahva uskumustest?!

Sa oled ka andekas stilist, kes pigem on maksimalist. Milline näeks välja Liisi Eesmaa stiliseeritud minimalistlik komplekt?

Tegelikult olen ma suur minimalismi sõber. Minimalismi puhul on oluline kvaliteet, hea istuvus ja puhas tonaalsus. Pigem ajatu ja selge vormiga rõivas, mida mõne ekstravagantse aksessuaariga julgustada. Minu meelest on valge värv nii võimas, et sellele pole liiga palju detaile lisaks vajagi. Kombineeriksin üleni valgele komplektile mõne graafilise peakatte juurde, et oleks kerge tähesõdalase puudutus.

Mis sind täna veel selles moemaailmas sütitab?

Mind sütitab materjalide innovatsioon, 3D-prinditud mood, biolagunevad litrid, kombucha– seentest ja vetikatest valmistatud materjalid ning kindlasti 100% käsitsi valmistatud asjad. Kuldsete kätega inimesed, kes oskavad ise kõike meisterdada, alates kanga kudumisest ja konstrueerimisest kuni peente tikanditeni välja. Huvitavad couture-tehnikad ja erinevate rahvuste kultuuripärandid. Tunnen, et nii palju on veel avastada ja õppida!

Ma loodan, et tean vastust sellele küsimusele, aga küsin ikkagi. Kas emaks olemine on sinu isiklikku riietumisstiili kuidagi muutnud?

Absoluutselt, minu praktiline meel pole argipäevadel kunagi varem nii selgemõistuslik olnud. Mugavus, funktsionaalsus ja kihilisus on teema, samas ei tähenda see minu puhul vatipükse. Omad tunnusnõksud on säilinud, kuid võin rahulikult ühte ja sama riietust päevade viisi järjest kanda. Meisterdan ja hangin riideid juurde ainult siis, kui midagi tõsiselt kummitama hakkab. See-eest on kõik kostüümipeod topelt-draama ja multi-lust!

Ole aus, kes on täna teie peres parem stilist? Kas sina või Kuu?

Kuul on instinkt lõbutseda ja mängida, mul on need samad instinktid stilistikat tehes. Ta on 2,5-aastane, kuid tal on oma riiete osas juba selge visioon. Võimalusel riietaks ta enda ja kõik teised inimesed maakeral järgnevaks viieks aastaks ainult autoteemalistesse kostüümidesse. Ideid tal jagub, leivapätsi kotikestest tegi hiljuti jalavarjud, pidevalt proovib igasuguseid asju pähe ning tatsab minu ulmelistes platvormsaabastes ringi. Mõnikord küsin täiesti juhuslikult, mis emme täna selga peaks panema, ja ta valib mulle stangelt ideaalse kleidi välja, ilma et ta seda kunagi varem elus näinud oleks.

Ning lõpetuseks. Kui peaksid ühe esemega „Giambattista Valli x H&M” kollektsioonist elu lõpuni käima, siis mis see oleks?

See kuninglik ja peen tunne, mis kollektsiooniga kaasa tuleb, on midagi, mida terveks eluks kaasa võtta. Olenemata sellest, kas sa kannad dresse, õhtutukleite või peika trööbatud hilpe, tuleks kõike kanda nagu oma kõige vingemat ja uhkemat rüüd, suursuguselt ja ainuõigelt. Mood on suhtumise küsimus, ei maksa üle stressata, kuid paar väärikat asja võiks kapis ikkagi leiduda.

Liisi Eesmaa „Giambattista Valli x H&M” kollektsiooni komplektides jäädvustas Laura Nestor. 

Kollektsiooni „Giambattista Valli x H&M” saab ostelda 7. novembrist e-poe hm.com vahendusel ning valitud kauplustes, mille hulka kuulub ka Tallinna Postimaja H&M. Kollektsioon saabub Postimaja kauplusesse müügile 7. novembril kell 8.00.

Jätkatest Portaili seeriat, mis toob kaadri tagant välja seal tegutsevad persoonid, on seekord fookuses Marianna Gunja. Moefotograaf, kelle jaoks on kaamera vahend visuaalsete maailmade ehitamiseks.

Marianna on romantik, kes usaldab intuitsiooni rohkem kui reegleid ning leiab ilu nii naerukortsudes kui ka ootamatutes tehnilistes vigades. Saame tuttavaks loojaga, kes ei karda “flow-seisundis” stuudio inventari otsa komistada ega otsida tähendust ka kõige argisematest hetkedest. Autentsuse huvides avaldame intervjuu inglise keeles.

Name: Marianna Gunja or Mara

Age: 39, but 25 in heart

Location: Tallinn

Preferred camera: Canon 6d and Fujifilm XT3, but anything that shoots really

Instagram: @noxdies

Marianna, what first pulled you into photography?

You know, it was not always so easy for me to start a conversation and approach people. I was getting anxious and overthinking about what I was going to say and it was pretty scary, so at one point I realised that photography could be a way for me to come closer to a person and give us a topic to engage in. Actually, Susan Sontag wrote about this in one of her essays. When I first read it, I had this “omg, that’s me” moment. And secondly, I wanted to tell stories and build my small worlds.

You mentioned Susan Sontag’s essays helped you see photography as a way to bridge the gap between you and other people. Now that you’re experienced, do you still feel like the camera is a “shield” that helps you connect, or has it become something else entirely?

Not anymore. I realized a while ago that I needed to find a new meaning for it. The original reasoning – that the camera is a tool that gives me permission to get closer to people – is no longer the main thing. Instead, the desire to create a world is something I’ve always had. I want to dive deeper now and take on more of a creative director role.

What is it about fashion and beauty photography that excites you the most?

The collaborative moment is definitely my favourite one. Everyone is giving a part of their craft and their soul and then everything is coming together as a visual story. It’s the best feeling in the world!

How do you usually get into the right mindset before a big shoot?

I wish I could say that I do morning yoga and cold showers because it would be healthier, but actually I just walk to one of my favourite cafes to grab a cappuccino if I have time and then I put on my headphones and put some music on while I’m on my way to the shoot location.  What exactly can depend a little on the mood on the shoot and on my energy levels this day, but my choices can vary from Imagine Dragons to Massive Attack or Moderat or even Noëp. Sometimes when I have a lot of random thoughts I actually start my morning by going through the mood boards for the shoot, which helps me get organised and think of some new ideas on how I can approach certain moments during the shoot. 

What’s something people would be surprised to learn about what happens behind the scenes?

I guess, people don’t realise that some things might not work out as planned even though there was so much planning and prep involved. Sometimes, models feel unsure about their outfits and feel reserved while posing in them, or the outfit just doesn’t work because of their body type. Sometimes the photo equipment starts misbehaving suddenly, while everything was perfectly working a moment ago… And the only (best) thing you can do is not to be frustrated about it, keep positive for yourself and for your team and adapt. The original plan goes out the window and intuition and trust in team work take over and the most memorable moments are born. 

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Mara Gunja (@noxdies)

Also, during the shoot I can go in such a deep “flow state” that I do not see anything else beyond my subject and beauty I aim to capture. So I can be completely oblivious about my surroundings, stumble a lot physically and bump into studio equipment, walls and other objects near me. It happens a lot, so I just joke about it with my team.

Studio or shooting on location?

That’s a good question. I think it might be a seasonal thing. As we are living in a colder climate, weather is a bit unpredictable at times and some locations are hard to get, photo studios are more reliable, for sure. Yet, in the spring time I yearn for a change. So, maybe a mix?

What has been your most memorable or favourite project so far?

My favourite project is always the next one. But there have been a couple of really cool and memorable shoots all over the years. Like the first time I shot for Karmen Pedaru’s brand, it was a whole day shoot and we had a big team and a lot of things to shoot, but the energy was just so good! Secondly, last autumn’s shoot with Hannes Rüütel was something I enjoyed a lot and the story he had in mind for it was quite unexpected.  And if I would pick an oldie but goodie, I would pick my first jewellery shoot ever for Hyrv, where we had two models portraying a mom and a daughter. There was just something so sincere and simply beautiful about it.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Mara Gunja (@noxdies)

Which do you lean towards more – fashion or beauty?

I like the playfulness in fashion, but if we are talking about meanings behind every image, fashion can be more complex and the language of beauty is more universal. I am also a dreamer and a romantic at heart, so I am always looking for beauty everywhere, even in mundane situations. 

Is there a person, face, or type of character you’ve been dreaming of capturing?

I have been involved a lot in shooting model tests for some of Estonian modelling agencies for the last couple of years. I am pretty grateful for that time, because I learned a lot about the industry outside our country, but at the same time I think it left me yearning for something different. I think more mature characters, with smile wrinkles in the corner of their eyes and a bit of devilish mischief can be my type of therapy at the moment.

And to finish – what’s a phrase you often use to sign off your emails?

There are two versions. To the people I want to connect with and make something beautiful together, it’s “Hope to hear from you soon”. Because I truly do! And to the people who know me, it would be “Best wishes” or “Love, M”. 

Kollektsioon “Rüüsteretk”, mis pälvis ERKI Moeshow 2026 raames ka eriauhinna, on kahekõne noorte disainerite Meeli Kombe ja Jürgen Sinnepi vahel. Kollektsioon vaatleb enese rüüstamist – seda, kuidas valu, viha ja pettumust kaasas kandes võime näha ka kõige kaunimaid kohti maailmas läbi veripunaste klaaside.

Meelte kaoses korda luues kaasavad autorid oma mängulisse loomingusse kaitsvat etnograafilist sentimentaalsust ja performatiivset intiimsust. Kollektsiooni ajendiks said sisekaemuslikud küsimused: kui mõjutatud oleme meid ümbritsevast kasvukeskkonnast ja eeskujudest ning mil määral tegeleme seetõttu enese rüüstamisega? “Lõpuks jääb see meie enda teha – kas oma rüüd kanda või see langetada,”selgitavad disainerid.

Portailil on au avaldada fotograaf Silver Mikiveri eksklusiivne fotoseeria sellest ERKI Moeshow laval esile tõusnud kollektsioonist.