President Kersti Kaljulaidi viimasel, Keenias toimunud, riigivisiidil lansseeriti Eesti Kunstiakadeemia ja Moi Ülikooli vahel koostööprojekt, mille eesmärk on leida lahendusi tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks. Lisaks käivitus projekt, mille raames õpetatakse kohalikele naistele disainialaseid ja tehnilisi teadmisi, mis aitaks lahendada Aafrikasse imporditud tekstiilijäätmete probleemi. 

Möödunud laupäeval, 11. septembril kuulutasid EKA ja Moi Ülikool välja pikaaegse koostöö leidmaks lahendusi Euroopast Aafrikasse saadetavate tarbijajärgsete tekstiilijäätmete ringlusse võtuks. Selleks kavatsevad ülikoolid kasutada väärtustavat taaskasutust ja ümbertöötlust. “Tekstiilijäätmete näol on tegemist probleemiga, mis on ka kohalikul tasandil aina enam fookuses,” sõnas EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori (JDML) ringdisaini teadussuuna juht, vanemteadur Reet Aus.

Tulevikus on kavas Moi Ülikooli juurde luua JDML-i filiaal, mis toetaks EKA teaduspõhiseid uurimusi ja kõrghariduse koostööprojekte. “Partnerlus Moi ülikooliga loob tugeva silla ühisteks teaduse arendustegevusteks, mis keskenduvad selles valdkonnas lahenduste leidmisele,” ütles Aus. Ta lisas, et kahel ülikoolil on üksteist täiendavaid tugevusi: “Moi Ülikoolil on suur tehnoloogiapark, lähedased sidemed kohaliku tööstusega ja ekspertiis, EKA panustab põhjalike teadmistega ringmajandusest ja disainiõppega.”

Ühtlasi lansseeriti visiidi raames JDML-iga seotud ühe aasta pikkune arengukoostööprojekt, mille sihtgrupiks on Nairobi slummides elavad naised. JDML projektijuht Maria Kristiin Peterson ütles, et programm õpetab kohalikele Keenia naistele praktilisi disainioskusi ja tehnilisi teadmisi, et nad saaksid väärtustava taaskasutuse meetodil kodulinna kogunevaid tekstiilijäätmed uuesti ringlusse saata ning luua neist uusi disaintooteid. “Projekti tegevusi saadab dokumentaalfilmi võttegrupp, kes jäädvustab Aafrikasse sissetoodud tekstiilijäätmete teekonda. Hiljem toovad nad vaatajateni inspireerivaid lugusid Keenia naistest, kes viivad Läänest saabuva tekstiiliprügi tagasi moeareenile,” sõnas Peterson. Tegemist on pilootprojektiga enne Moi Ülikooliga koostöö käivitamist.

Viiepäevase visiidi raames külastati ka Nairobis asuvat ÜRO Keskkonnaprogrammi peakontorit ning kohtuti kohalike moe- ja tekstiilitööstuse ettevõtetega. Eesti Kunstiakadeemiat esindasid visiidil JDML-i ringdisaini teadussuuna juht, vanemteadur Reet Aus ning projektijuht Maria Kristiin Peterson.

Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor on Eesti Kunstiakadeemia eraldiseisev uurimiskeskus, mis seob teadus- ja õppetegevuse jätkusuutliku tootearenduse ja disainipraktikaga, tuues kokku tudengid, teadlased, praktikud ja ettevõtted.

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.

Moemaailmas on vähe nimesid, mis tekitavad samasugust aukartust nagu Anna Wintour. Legendaarne peatoimetaja on kujundanud üle kolme aastakümne Ameerika Vogue’i suunda, muutudes ise elavaks sümboliks. Pole ime, et hetk, mil Condé Nast teatas Wintouri ametist lahkumisest, tekitas moeringkondades elevust ja spekulatsioone: kes küll võiks astuda tema kingadesse?

Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.

Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.

Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.

Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.