Foto: Fjällräven

Fjällräveni uus Tree-Kånken seljakott on valmistatud… puidust!

Fjällräven astub üha suuremaid samme muutmaks oma tootevalikut keskkonnasõbralikumaks. Kaubamärk on aastate jooksul esitlenud mitmeid innovatsioone ning täna on järg jõudnud uue põneva uuenduseni – uus Tree-Kånkeni seljakott, mis valminud Pine Weave puidupõhisest lüotsellkangast, mis omakorda loodi Fjällräveni tootearenduse meeskonna poolt selleks, et pakkuda looduslikku alternatiivi fossiilkütuste baasil tehtud materjalidele.

Alustuseks Pine Weave kangast lähemalt. Pine Weave kanga saamiseks kasutatud puit on pärit Põhja-Rootsi jätkusuutlikult majandatult metsadest, mitte kunagi looduskaitse all olevatest ürgmetsadest. Saadud kangas kaetakse polüuretaani ja vaha seguga, mis pikendab koti eluiga ning muudab selle vastupidavaks kõikvõimalikele ilmastikutingimustele. 

„Tree-Kånkeni seljakott ja Pine Weave kangas on osa meie soovist tuua moetööstusesse kestlikumaid materjale ning ka meie võimalus oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks,“ selgitab Tree-Kånkeni tootearendaja Johanna Mollberg, kelle sõnul on innovaatilise kanga saamine üsna keerukas protsess. „Hakkepuit keedetakse tselluloosimassiks, mis suunatakse edasi lüotselli tootmisesse, mille mõju keskkonnale on minimaalne. Oma olemuselt meenutab lüotselli tootmine pesutrumli pöördeid: veega kokkupuutel tselluloos lahustub, saadud mass surutakse seejärel läbi vurride, mis pestakse, kuivatatakse ning kedratakse lõngaks. Lõngast tehakse Pine Weave kangas, mida kasutamegi uute Kånkeni kottide valmistamisel,“ kirjeldas Mollberg.

Disainilt meenutab uus Tree-Kånken seljakott Kånkeni perekonna kõige esimest seljakotti. Koti käesangad ulatuvad rihmadena sujuvalt üle seljakoti ning nende külge saab kinnitada näiteks rattaluku, rattatuled, jope või joogamati. Kotil on lukuga sisekülje sisse peidetud tasku, kaks küljetaskut ning esiküljel ilutseb Fjällräveni polaarrebase helkurlogo. 36x14cm mõõtmetes ja 16L mahutav Tree-Kånken kaalub 410 grammi ning on saadaval ainult Fjällräveni veebipoes ja ainult neljas värvitoonis: Charcoal Grey, Maple Yellow, New Moon Blue ja Lichen Green.

Kes vajab meenutamist, miks aga ikooniline Kånkeni seljakott tänaseks just nimelt ikooniline on, siis kõnealune seljakott loodi aastal 1978, et tuua leevendust Rootsi koolilaste seljaprobleemidele, mida põhjustasid toona populaarsed üle õla kantavad kotid. Koolitarvete tassimise tegi lihtsaks Kånkeni ristkülikukujuline seljakott, kuhu mahtus kaks A4-formaadis kaustikut ja pinal. Aastatega on Kånken muutunud värvilisemaks ja mahukamaks, kuid selle põhikuju, lihtsus ja vastupidavus on jäänud samaks. Muide, väidetavalt on esimesed Kånkeni seljakotid kasutusel veel tänaseni.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: COS

Mis on COS Full Circle?

Moemärk COS on astumas järgmist sammu oma jätkusuutlikkuse teekonnal. Lisaks sellele, et cos.com veebipoes on sisse seatud COS Resell platvorm, kus saab oma heas korras COSi riietele uued omanikud leida, on COS alustanud ka tasuta kogumisteenusega oma poodides, et anda kantud COSi rõivastele uus elu.

Mida COS kogutud rõivastega teeb? Olenevalt riiete seisukorrast bränd kas taastab need, et neid saaks kasutada COS Restore’i kollektsiooni osana, või võetakse materjalid erinevate ümbertöötlemisprojektide raames taasringlusse. “Otsime praegu lahendusi, kuidas järelejäänud riideesemete kangamaterjali parimal viisil ära kasutada,” seisab brändi teates.

Kuidas kogumisteenus täpsemalt toimib? Tegema ei pea muud, kui jätta oma kantud COS rõivad järgmise poekülastuse ajal mõnele COSi poe töötajale ja COS hoolitseb ülejäänu eest. Lisaks pakub COS tänutäheks 10% allahindlust vastutasuks iga toodud riidetüki eest. Uuri lisa siit. 

Veel sarnaseid artikleid


Fashion Revolution Estonia uuris #kustmuriidedpäriton?

Kas oled mõelnud, kust on pärit riided, mida müüakse teise ringi poodides? Kirbuturu tüüpi poodidega on asi pisut selgem – sinna saab igaüks rentida endale koha ning enamasti on rõivad pärit lähedal elava inimese riidekapist. Fashion Revolution Estonia uuris aga teise ringi ja vintage riiete müümisega tegelevatelt poodidelt, kuidas nende müügiartiklid nendeni jõuavad. Lisaks uuriti, kas ja millega desinfitseeritakse saabunud rõivaid ning mis saab müümata jäänud kaubast. Seda eesmärgiga innustada kõiki küsima: #kustmuriidedpäriton?

Kolmest küsimusest koosneva uurimuse saatis Fashion Revolution Estonia 17 poele. Neile vastas 10 erinevat teise ringi või vintage poodi. Nende vastustest selgus mitmeid aspekte, mis neid ärimudeleid eristavad. Esmalt on oluline erinevus kauba poodi jõudmise osas. Kui teise ringi poed saavad põhiliselt riided niiöelda meilt endilt ehk neist kottidest, mis erinevatesse kogumispunktidesse viime, siis vintage poed on põhiliselt hand-picked valikuga. See tähendab, et poepidaja või mõni koostööpartner käib riideid ise valimas. Rõivaid tuuakse peamiselt Euroopast, kõige enam mainiti just Itaaliat ja Hollandit. Samas leidus ka neid, kes käivad kaupa otsimas hoopis siin, kohalikes teise ringi poodides. Kui ühelt poolt on selline eraldi kauba valimine kergelt eksklusiivse hõnguga, siis kahjuks ei ole meile teada näiteks nende Itaaliast ostetud rõivaste tegelik päritolu. Samas ka teise ringi poodide vastustest võis välja lugeda, et natuke tuleb kaupa ka mujalt, õnneks enamasti lähedalt – Soomest, Poolast, Leedust, Rootsist. Samuti on neist riikidest tulev kaup kogutud samasugusel põhimõttel nagu meil toimivad kogumispunktid. Kui aga müügiartiklite päritolu loetelu kokku panna, saab juba kuus riiki. Kas teise ringi kaup reisib siiski ehk liiga palju? 

Olgu reisimise rohkusega kuidas on, aga vähemalt võib olla kindel, et nii teise ringi kui vintage poodides müüdav kaup on võrdlemisi kvaliteetne. Mõlema puhul toimub eelnevalt põhjalik sorteerimine ning ka kogumispunktidesse saabunud kaup on pigem hea kvaliteediga. Mida see tarbija kohta ütleb? Kas ostame päriselt kauakestvat kvaliteetset kaupa ja annetame hiljem või kanname toodet üksikud korrad, mistõttu on see teisele ringile jõudes peaaegu uus? Süda on mõlemal juhul rahul, aga mõtlemisainet siin siiski on. 

Poodidesse jõudvate rõivaste desinfitseerimise osas tekkis kahe poetüübi vahel taas suurem erinevus. Teise ringi poodides pestakse saabunud asju pigem harvem, enamasti juhul, kui ese seda tõesti väärt on. Põhjus, miks kogu kaupa läbi ei pesta, on saabuvate asjade kogus. Poodidel pole enamasti võimekust sellises koguses riietele põhjaliku pesu rutiini läbi viia. Samuti pole EU siseselt riietele desinfitseerimise nõuet. Vintage poodide puhul joonistus välja, et tooteid pigem pestakse rohkem läbi või on need juba varasemalt desinfitseeritud. Kõik vastanud vintage poed tõid välja, et kogu müüki minev kaup saab läbi aurutatud. Ühe vastaja puhul paistis silma eriti eeskujulik desinfitseerimiskava, kus rõivatöötlus jagunes vastavalt materjalile ning eseme seisukorrale. Erinevaid materjale pestakse kas masinaga või käsitsi, osa esemeid viiakse keemilisse puhastusse, villaseid rõivaid ka külmutati ning kõik riided triigitakse või aurutatakse. 

Mis saab müümata kaubast? Selgus, et nii teise ringi poodides kui vintage poodides jääb kaupa müümata väga vähe. Teise ringi poodides, kus kauba maht on suurem, müüakse ära pea 95% kaubast ja vintage poodide väiksema mahu osas mängib rolli eksklusiivsus, mis aitab samuti suurema osa toodetest ära müüa. Vintaaž-poed käsitlevad seisma jäänud riideid erinevalt – osa viiakse taaskasutuspoodidesse, hooajaline kaup võib jääda aga ka lattu uut aastat ootama. Sarnast hooajalist ringlust võis ka teise ringi poodide vastustest välja lugeda. Nii teise ringi kui vintaaž-poed suunavad mingi osa kaubast ka heategevusse, annetades varjupaikadele, lastekodudele, erinevatele programmidele. Teise ringi poodide puhul kerkisid esile ka koostööd erinevate disainerite, õppeasutuste ja materjalide taaskasutuse organisatsioonidega. Mõlemad poesuunad korraldavad kauba realiseerimiseks ka erinevaid soodusmüüke või on välja pannud eraldi eriti soodsa hinnaga toodete kasti. Ka toodi välja, et isegi müügikõlbmatule esemele püütakse enne ära viskamist leida kasutuskoht. Kuigi ära visatavat tekstiili tekib, võib vastuste seast välja lugeda, et kogused on marginaalsed ning omalt poolt tehakse enne kõik, et prügimäele jõuaks tõesti nii nii vähe, kui võimalik. 

Fashion Revolution Estonia tänab küsitlusele vastanud poode: Humana, Uuskasutuskeskus, Sveta Vintage, Hilpster, Kastani Leiunurk, Punane Ristik, Metsvintage, Kleidipuhvet ja teised.

Fashion Revolution on rahvusvaheline moeaktivismile suunatud organisatsioon, mis sündis kümme aastat tagasi, mil Bangladeshis varises tootmishoone Rana Plaza, ning mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. Tol hetkel sai selgeks, et moetööstus peab hakkama kasumi kõrvalt rohkem väärtustama inimesi ja planeeti. Eesti tiim ühines liikumisega paar aastat tagasi, olles tänaseks päevaks juba 1/88 osa rahvusvahelisest Fashion Revolution organisatsioonist. Fashion Revolution Estonia seisab tugevalt puhtama, turvalisema, eetilisema, läbipaistvama ja jätkusuutlikuma moetööstuse eest. Fashion Revolution Estonia eesmärgiks on harida oma jälgijat ning innustada teda tegema igapäevaselt targemaid ja keskkonnasäästlikumaid valikuid. Jälgi Fashion Revolution Estonia tegemisi Instagramis. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid