Alustuseks Pine Weave kangast lähemalt. Pine Weave kanga saamiseks kasutatud puit on pärit Põhja-Rootsi jätkusuutlikult majandatult metsadest, mitte kunagi looduskaitse all olevatest ürgmetsadest. Saadud kangas kaetakse polüuretaani ja vaha seguga, mis pikendab koti eluiga ning muudab selle vastupidavaks kõikvõimalikele ilmastikutingimustele.
„Tree-Kånkeni seljakott ja Pine Weave kangas on osa meie soovist tuua moetööstusesse kestlikumaid materjale ning ka meie võimalus oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks,“ selgitab Tree-Kånkeni tootearendaja Johanna Mollberg, kelle sõnul on innovaatilise kanga saamine üsna keerukas protsess. „Hakkepuit keedetakse tselluloosimassiks, mis suunatakse edasi lüotselli tootmisesse, mille mõju keskkonnale on minimaalne. Oma olemuselt meenutab lüotselli tootmine pesutrumli pöördeid: veega kokkupuutel tselluloos lahustub, saadud mass surutakse seejärel läbi vurride, mis pestakse, kuivatatakse ning kedratakse lõngaks. Lõngast tehakse Pine Weave kangas, mida kasutamegi uute Kånkeni kottide valmistamisel,“ kirjeldas Mollberg.

Disainilt meenutab uus Tree-Kånken seljakott Kånkeni perekonna kõige esimest seljakotti. Koti käesangad ulatuvad rihmadena sujuvalt üle seljakoti ning nende külge saab kinnitada näiteks rattaluku, rattatuled, jope või joogamati. Kotil on lukuga sisekülje sisse peidetud tasku, kaks küljetaskut ning esiküljel ilutseb Fjällräveni polaarrebase helkurlogo. 36x14cm mõõtmetes ja 16L mahutav Tree-Kånken kaalub 410 grammi ning on saadaval ainult Fjällräveni veebipoes ja ainult neljas värvitoonis: Charcoal Grey, Maple Yellow, New Moon Blue ja Lichen Green.
Kes vajab meenutamist, miks aga ikooniline Kånkeni seljakott tänaseks just nimelt ikooniline on, siis kõnealune seljakott loodi aastal 1978, et tuua leevendust Rootsi koolilaste seljaprobleemidele, mida põhjustasid toona populaarsed üle õla kantavad kotid. Koolitarvete tassimise tegi lihtsaks Kånkeni ristkülikukujuline seljakott, kuhu mahtus kaks A4-formaadis kaustikut ja pinal. Aastatega on Kånken muutunud värvilisemaks ja mahukamaks, kuid selle põhikuju, lihtsus ja vastupidavus on jäänud samaks. Muide, väidetavalt on esimesed Kånkeni seljakotid kasutusel veel tänaseni.
2.–4. veebruaril 2027 toimuv Sustainable Fashion Baltics sünnib Estonian Fashion Festivali, Riga Fashion Weeki ja Sustainable Fashion Week Vilniuse koostöös. Igast Balti riigist on valitud osalema neli disainerit, kelle kollektsioonidega saab kolme päeva jooksul tutvuda Eesti suursaatkonna ettevõtluskeskuses. Esitlustele lisanduvad kohtumised autoritega ning avalikud arutelud kestliku moedisaini praktikate ja tuleviku üle.
Eestit esindavad Hannes Rüütel, Cärol Ott (moemärk carolxott), Liina Viira ning Margaret Aus (moemärk Reet Aus). Nende loomingus saavad kokku isiklikud mälestused, kohalik tekstiilipärand ja materjalide leidlik taaskasutus: tuttavad seinavaibad leiavad uue vormi jakkidena, Prangli saare suved ja käsitööoskused kanduvad rõivastesse ning traditsioonilised tekstiilid kohtuvad uue kasutuse leidnud naha ja teksakangaga. Valikut täiendab tööstuslikum vaade ringdisainile, milles on oma koht tootmisjääkidel ja uutel tootmistehnoloogiatel. Ühiseks jooneks on tähelepanu sellele, kust materjal pärineb ning kuidas rõivas võimalikult kaua kasutuses püsiks.
Ka Läti ja Leedu disainerite valik ulatub ajatutest rätsepavõtetest ja kodutekstiilide ümbermõtestamisest skulpturaalsete vormide ning mitme meelega tajutava moeni. Lätist osalevad Katrīna Ermanoviča (bränd COLETTE), Laura Anspoka (bärnd Novaliss), Emīlija Svikle ja Una Bērziņa. Leedust osalevad Gretė Labanauskaitė (bränd lába studio), Medeina Biliūtė, Olivija Steinsvik ja Rimantė Rimgailaitė (bränd RIMGAILAITE COSTUME).
Tutvu loetletud disainerite loominguga galeriis!
Ühise ettevõtmise eesmärk on anda Balti moedisainile rahvusvaheliselt tugevam hääl ning luua kontakte meedia, moeprofessionaalide ja tulevaste koostööpartneritega. Nagu märgib Sustainable Fashion Week Vilniuse kaasasutaja ja juht Indrė Jakaitytė, aitab piirkonna loojate koondamine avada uksi, milleni üksinda jõudmine võib osutuda keeruliseks.
Sustainable Fashion Baltics toimub 2.–4. veebruaril 2027 Kopenhaagenis Eesti suursaatkonna ettevõtluskeskuses aadressil Store Kongensgade 66.
Rahvusvaheline koostööprojekt SUSTAINABLE FASHION BALTICS ühendab esmakordselt kolm Baltikumi tunnustatud moeplatvormi, et tutvustada Eesti, Läti ja Leedu kaasaegset moedisaini ühise piirkondliku tervikuna. Projekt sündis Estonian Fashion Festivali, Riga Fashion Weeki ja Sustainable Fashion Week Vilniuse koostöös ning seda toetab Baltic Culture Fund.
Kopenhaagenis toimuv väljapanek asetab Baltikumi moe rahvusvahelisse konteksti ajal, mil linna on koondunud moevaldkonna professionaalid, rahvusvaheline press, ostjad ja loovsektori esindajad üle maailma.
„Baltikumis sünnib väga tugeva autorikäekirjaga mood, mille puhul jätkusuutlikkus ei ole sageli eraldiseisev märksõna, vaid loomulik osa disainiprotsessist, materjalivalikutest ja tootmisviisidest. Meie eesmärk on luua Eesti, Läti ja Leedu disaineritele rohkem võimalusi jõuda oma koduturust kaugemale ning näidata Baltikumi rahvusvahelisele moemaastikule ühise, tugeva ja omanäolise loovpiirkonnana,“ ütleb Estonian Fashion Festivali tegevjuht Key Külaots.
SUSTAINABLE FASHION BALTICS programmi valitakse kokku kuni 12 disainerit – neli igast Balti riigist. Kandideerima on oodatud nii alustavad kui ka juba tegutsevad moedisainerid, kelle loomingut iseloomustab tugev loominguline identiteet ja läbimõeldud lähenemine jätkusuutlikkusele. Valiku tegemisel hinnatakse kollektsiooni kvaliteeti, disaineri loomingulist käekirja, kandideerimisel kirjeldatud jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning kollektsiooni sobivust ühisesse kureeritud väljapanekusse. Iga väljavalitud disainer esitleb Kopenhaagenis ligikaudu 15–20 rõivaeset või disainiobjekti ning osaleb kolmepäevases programmis.
SUSTAINABLE FASHION BALTICS programmi saavad kandideerida Eesti, Läti ja Leedu disainerid kuni 15. oktoobrini 2026. Väljavalitud disainerid kuulutatakse välja hiljemalt 3. novembril 2026.
Kandideerimisvormi ja täpsema info leiad siit.