Foto: Erlend Štaub
Eesti moe suursündmus Tallinn Fashion Week on alanud ning tähistab kodumaist moedisaini 11.-14. oktoobrini Vaba Lava teatrisaalis. Eile õhtul aset leidnud moenädala avapäeva raames anti üle ka Eesti tähtsaimad moeauhinnad Kuldnõel ja Hõbenõel.
Kuldnõela auhinnaga pärjati Kristina Viirpalu, kelle looming kannab edasi vanade käsitöötehnikate ilu ja filigraansust. Tema moeateljee KV Couture on Tallinna vanalinnas juba 10 aastat hääbuvaid käsitööoskuseid au sees hoidnud ning tänapäeva kiire elutempo kiuste aeglase käsitööna valmivat kõrgmoodi loonud. Disaineri ühe lemmiktehnikana kasutatakse Eesti käsitöö tõelist pärli ehk imepeenena kootud Haapsalu salli, mis on pärit 19. sajandist. Võttes inspiratsiooniks tolleaegse romantismivaimu ja vanad tikandite motiivid ning mustrid, muundab Kristina selle traditsioonilise tehnika võtted äratuntavalt isikupäraseks ja kordumatuks moeloominguks, kus ühe kleidi valmimiseks võib kuluda mitu kuud.
“Kristina Viirpalu pühendumus moele, tema läbitud teekonnad ning loominguline küpsemine esimestest Haapsalu salli tehnikast inspireeritud kollektsioonidest tänase, globaalse ja väga isikupärase visioonini moest on tähelepanuväärne,” kommenteerib moeajakirjanik ning žüriiliige Urmas Väljaots. “Tal on kindel, äratuntav käekiri ja kergelt nostalgiline nägemus naiselikkusest, ilust. Seekordne Kuldnõela kollektsioon on Viirpalu loometeekonnal kindlasti tema säravaim ja kompleksseim ning on seetõttu tunnustust vääriv.”
Hõbenõela auhinna pälvis särava panuse eest kodumaisesse moeellu Mare Kelpman, kes loob tooteid vabadust, loomingulisust ja naturaalse materjali võlu hindavale inimesele. Kaubamärk Kelpman Textile on tuntud meisterliku tekstiilikunsti ja põhjamaises kliimas sooja andvate disainrõivaste poolest, pöörates seejuures tähelepanu nii Euroopa-põhilisele tootmisele kui ka oma ökoloogilisele jalajäljele.
“Hõbenõela võidukollektsioon on seekord natuke erilisem kui muidu,” sõnab EKA moedisaini osakonna juhataja ja žüriiliige Piret Puppart. “Kui tavaliselt tagab Hõbenõela “moesähvatuse” alla kategoriseeritav tulemine, siis antud juhul on tegu väljakujunenud käekirjaga, staapliga, mis on ilmeksimatult äratuntav ja leidnud oma koha mõneti juba isegi Eesti disainiklassikas. Lisaks ei tegele just paljud moeloojad meil koepinnast alates oma struktuuride loomisega, mis lubab vormidel toetuda lihtsale, põhjamaisele, lausa askeetlikule joonele.”
Eesti moedisaini auhind Kuldnõel antakse silmapaistvale moedisainerile või kaubamärgile loomingulise järjepidevuse eest vähemalt viie viimase aasta vaates, pidades silmas kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, müügiedu ning ekspordivõimekust. Hõbenõel antakse välja viimase aasta säravaima panuse eest meie moeellu – see on auhind julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, originaalse idee ja energilise teostuse eest.
Kuldnõela žüriisse kuuluvad ajakirja Säde peatoimetaja Kristi Pärn-Valdoja, EKA moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart, moeajakirjanik ja PR-spetsialist Aljona Eesmaa, moefotograaf Filippo Caroti, Kaubamaja turundusdirektor ja ajakirja Hooaeg peatoimetaja Britta Ratas ning moeajakirjanikud Urmas Väljaots ja Kristina Herodes.
Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.
Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.
2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.
Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.
Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.
Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.
Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.
