Foto: Erlend Štaub
Eesti moe suursündmus Tallinn Fashion Week on alanud ning tähistab kodumaist moedisaini 11.-14. oktoobrini Vaba Lava teatrisaalis. Eile õhtul aset leidnud moenädala avapäeva raames anti üle ka Eesti tähtsaimad moeauhinnad Kuldnõel ja Hõbenõel.
Kuldnõela auhinnaga pärjati Kristina Viirpalu, kelle looming kannab edasi vanade käsitöötehnikate ilu ja filigraansust. Tema moeateljee KV Couture on Tallinna vanalinnas juba 10 aastat hääbuvaid käsitööoskuseid au sees hoidnud ning tänapäeva kiire elutempo kiuste aeglase käsitööna valmivat kõrgmoodi loonud. Disaineri ühe lemmiktehnikana kasutatakse Eesti käsitöö tõelist pärli ehk imepeenena kootud Haapsalu salli, mis on pärit 19. sajandist. Võttes inspiratsiooniks tolleaegse romantismivaimu ja vanad tikandite motiivid ning mustrid, muundab Kristina selle traditsioonilise tehnika võtted äratuntavalt isikupäraseks ja kordumatuks moeloominguks, kus ühe kleidi valmimiseks võib kuluda mitu kuud.
“Kristina Viirpalu pühendumus moele, tema läbitud teekonnad ning loominguline küpsemine esimestest Haapsalu salli tehnikast inspireeritud kollektsioonidest tänase, globaalse ja väga isikupärase visioonini moest on tähelepanuväärne,” kommenteerib moeajakirjanik ning žüriiliige Urmas Väljaots. “Tal on kindel, äratuntav käekiri ja kergelt nostalgiline nägemus naiselikkusest, ilust. Seekordne Kuldnõela kollektsioon on Viirpalu loometeekonnal kindlasti tema säravaim ja kompleksseim ning on seetõttu tunnustust vääriv.”
Hõbenõela auhinna pälvis särava panuse eest kodumaisesse moeellu Mare Kelpman, kes loob tooteid vabadust, loomingulisust ja naturaalse materjali võlu hindavale inimesele. Kaubamärk Kelpman Textile on tuntud meisterliku tekstiilikunsti ja põhjamaises kliimas sooja andvate disainrõivaste poolest, pöörates seejuures tähelepanu nii Euroopa-põhilisele tootmisele kui ka oma ökoloogilisele jalajäljele.
“Hõbenõela võidukollektsioon on seekord natuke erilisem kui muidu,” sõnab EKA moedisaini osakonna juhataja ja žüriiliige Piret Puppart. “Kui tavaliselt tagab Hõbenõela “moesähvatuse” alla kategoriseeritav tulemine, siis antud juhul on tegu väljakujunenud käekirjaga, staapliga, mis on ilmeksimatult äratuntav ja leidnud oma koha mõneti juba isegi Eesti disainiklassikas. Lisaks ei tegele just paljud moeloojad meil koepinnast alates oma struktuuride loomisega, mis lubab vormidel toetuda lihtsale, põhjamaisele, lausa askeetlikule joonele.”
Eesti moedisaini auhind Kuldnõel antakse silmapaistvale moedisainerile või kaubamärgile loomingulise järjepidevuse eest vähemalt viie viimase aasta vaates, pidades silmas kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, müügiedu ning ekspordivõimekust. Hõbenõel antakse välja viimase aasta säravaima panuse eest meie moeellu – see on auhind julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, originaalse idee ja energilise teostuse eest.
Kuldnõela žüriisse kuuluvad ajakirja Säde peatoimetaja Kristi Pärn-Valdoja, EKA moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart, moeajakirjanik ja PR-spetsialist Aljona Eesmaa, moefotograaf Filippo Caroti, Kaubamaja turundusdirektor ja ajakirja Hooaeg peatoimetaja Britta Ratas ning moeajakirjanikud Urmas Väljaots ja Kristina Herodes.
Rousteing, kes asus Balmaini loovjuhiks 2011. aastal kõigest 25-aastasena, oli sel hetkel noorim mitteasutajast loovjuht suure moemaja eesotsas pärast Yves Saint Laurent’i Dioris. Samuti oli ta esimene mustanahaline disainer, kes võttis enda alla kõikide kategooriate juhtimise Prantsuse moemajas.
„Nagu iga lugu, jõuab ka see kord lõpule,“ teatas Olivier Rousteing. „Olen sügavalt uhke kõige üle, mida oleme saavutanud, ja lõpmata tänulik oma erakordsele Balmaini tiimile – minu valitud perele –, kes on olnud mu kodu viimased 14 aastat.“
Brändi ametliku avalduse kohaselt oli tegemist vastastikusel kokkuleppel tehtud otsusega, ning Balmain lubab lähiajal teada anda moemaja edasistest sammudest. Meie jääme aga põnevusega ootama, kuhu Rousteing oma ande ja loovuse järgmisena viib.
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
