Moe- ja disainiekspertidest koosnev Kuldnõela žürii on Eesti disainerite seast välja valinud nominendid, kes kandideerivad sel aastal Kuldnõela ja Hõbenõela auhindadele. Eesti ainsate moedisaini auhindade võitjad selguvad sügisese Tallinn Fashion Weeki raames toimuval Kuldnõela galal.

Eesti moedisaini auhinnaga Kuldnõel tunnustatakse silmapaistva moelooja järjepidevat tööd vähemalt viie viimase aasta vaates. Silmas peetakse kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, samuti pööratakse tähelepanu müügiedule ning ekspordivõimekusele. Kuldnõela kõrval antakse välja ka Hõbenõel, millega pärjatakse julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest moelooja, kaubamärk või kollektsioon, mis on olnud viimase aasta kõige silmapaistvamaks komeediks meie moetaevas.

Kuldnõela žürii koosseisus Kristi Pärn-Valdoja (ajakirja Säde peatoimetaja), Piret Puppart (Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja), Kristina Herodes (Postimehe moeajakirjanik), Urmas Väljaots (moeekspert), Britta Ratas (Kaubamaja turundusdirektor), Filippo Caroti (moefotograaf) ja Aljona Eesmaa (Portail.ee asutaja, ajakirja Säde moetoimetaja ja blogija) on valinud nominentideks järgnevad moekunstnikud ja kaubamärgid:

Hõbenõela nominendid

Mari-Liis Saretok, kaubamärgiga Kokomo Collection

Kolm aastat tagasi värviliste tie-dye vitamiinidressidega välja tulnud eksperimentaalbrändist, mis sai enda nime ülemaailmsest samanimelisest retrohitist, on kasvanud kodumaisel moemaastikul arvestatav rõivamärk, mille naiselik ja mänguline stiil on äratanud palju tähelepanu. Kokomo rõõmus ja värviderohke maailm pakub nii vaba aja kui pidulikke rõivaid ning püüab silmapaistvate mustrite, litrite ja retromõjutustega kangaste abil pilke. Kokomo disainer Mari-Liis Saretok usub, et enda stiili ei tohiks liiga karmilt piiritleda, ning on seega oma eesmärgiks seadnud selle, et julgustada inimesi kandma rohkem värve ja just selliseid rõivaid, mis neile päriselt meeldib.

Mare Kelpman, kaubamärgiga Kelpman Textile

Mare Kelpman on disainer, kelle tekstiilistuudio eesmärk on teha elutervet loomingut, mis rõõmustaks kasutajat terve elu. Kelpman Textile kaubamärk kasutab 100% naturaalseid tekstiile, mis on Mare Kelpmani kavandatud ning mis toodetakse lähiregioonides ja valmistatakse Euroopas toodetud materjalidest. Disainer Mare Kelpman kontrollib kogu tootmisprotsessi, kus kangaste viimistlemine toimub ilma keemilisi vahendeid kasutamata ja esemete tootmine vastavalt tarbimisele, tänu millele on kaubamärgi ökoloogiline jalajälg minimaalne. Kangastele uusi kasutusvõimalusi otsides jõudis disainer aksessuaaridest sujuvalt ka rõivasteni ning tema sooviks on luua põhjamaise kliima jaoks sobilikke rõivaid. Kelpman Textile loob tooteid persoonile, kes hindab vabadust, loomingulisust ja naturaalse materjali võlu ning kes julgeb massist eristuda.

Xenia Joost

Xenia Joosti nimi ei vaja Eesti moepublikule tutvustamist – kahtlemata on tegemist ühe silmapaistvaima ning töökaima noore moeloojaga. Pärast õpinguid Tartu Ülikoolis ning Eesti Kunstiakadeemias täiendas Xenia end maailmakuulsa moedisaineri Vivienne Westwoodi juures ning töötas seejärel aastaid kodumaise jaekaubanduse lipulaeva Baltika alla kuuluvate brändide Montoni ja Ivo Nikkolo disainerina. Ligi 10 aastat tagasi alguse saanud omanimelise brändi all loob Xenia minimalistlikke rõivaid, mille muudavad unikaalseks erilised lõiked, läbimõeldud värvi- ja materjalivalik ning Xeniale omane slaavilik detailitunnetus. Hetkel peamiselt Vietnamis tegutsev Joost on oma loomingut esitlenud lisaks endisele ning praegusele kodumaale ka Venemaal, Hiinas, Jaapanis ja New Yorgis ning loob kollektsioone ka kahele rahvusvahelisele moebrändile.

Kuldnõela nominendid

Kristina Viirpalu, kaubamärgiga KV Couture

Moekunstnik Kristina Viirpalu hindab vanade käsitöötehnikate ilu ja filigraansust ning ammutab inspiratsiooni just neist. Tema moeateljee KV Couture on Tallinna vanalinnas juba 10 aastat hääbuvaid käsitööoskuseid au sees hoidnud ning tänapäeva kiire elutempo kiuste aeglase käsitööna valmivat kõrgmoodi loonud. Ainsana Eestis kasutatakse Kristina ateljees iga toote tegemisel aeganõudvat käsitsi kudumist ja tikkimist – piste piste haaval, pärl pärli järel, üks õieleht ja pitsdetail korraga. Iga toode on eriline ja ainulaadne, algusest lõpuni käsitöö, samuti lisab disainile aktsenti tikkija eripärane ja unikaalne käekiri ning kandja temperament. Kristina on inspiratsiooni saanud Eesti traditsioonilistest käsitöövõtetest ja mustritest, võttes üle parimad tehnikad ja kauneimad jooned ning tuues need tänapäevasesse couture-maailma. Disaineri ühe lemmiktehnikana kasutatakse Eesti käsitöö tõelist pärli ehk imepeenena kootud Haapsalu salli, mis on pärit 19. sajandist. Võttes inspiratsiooniks tolleaegse romantismivaimu ja vanad tikandite motiivid ning mustrid, muundab Kristina selle traditsioonilise tehnika võtted äratuntavalt isikupäraseks ja kordumatuks moeloominguks, kus ühe kleidi valmimiseks võib kuluda mitu kuud.

Marit Ilison

Marit Ilison on kunstnik, disainer, ettevõtja ja Kristjan Raua kunstipreemia laureaat, kelle ainulaadne, „sosistavaks luksuseks“ nimetatud moelooming, mis põimib disaineri kultuurilise tausta ja isiklikud tunded, keskkonnasäästliku disaini ja kontseptuaalse kunstilise lähenemise, on püüdnud pilke nii kodu- kui välismaal. 2016. aasta suvel lansseeris moemaailma kultusbutiik 10 Corso Como Ilisoni kollektsiooni “Longing For Sleep” Milano moenädalal ning Marit Ilison on esimene Eesti moelooja, kes on Prantsuse Kõrgmoe Föderatsiooni poolt valitud ja kutsutud osalema Pariisi moenädala ametlikus programmis. 2014. aastal tiitliga Vogue Talent pärjatut Maritit kajastati 2016. aastal Vogue Italias kui Vogue’i edulugu, samuti on tema loomingut avaldanud The New York Times, Vogue Paris, Vogue Italy, Women’s Wear Daily ning mitmed teised rahvusvahelised väljaanded.

Kadri Kruus

Aksessuaaridisainer Kadri Kruusi loob tooteid, mille juured peituvad traditsioonides, ent millele on lähenetud kaasaegse tunnetusega. Aksessuaaride loomisel kasutab Kadri töövõtteid ja tehnikaid, mis on enamasti käsitöönduslikud ning nahatöös juba aastakümneid esindatud olnud – just seepärast ongi tema töökojas vaid üks õmblusmasin, sest üldjuhul tehakse kõik tööd käsitsi. Viimase viie aktiivse tegutsemisaasta jooksul on Kadri täiustanud oma baasmudeleid ning töötanud välja töövõtted, mis ühendavad vana uuega. Tema loomingu eesmärgiks on siduda traditsioonid tänapäeva kiire elutempoga, pannes klassika, kvaliteedi ja meisterliku käsitöö omavahel toimima nii, et sellest sünnib uus, julge ja innovatiivne vorm. Kadri Kruusi aksessuaarid muudavad glamuuri funktsionaalseks ja funktsionaalse multifunktsionaalseks.

Kuldnõela ja Hõbenõela kollektsioonid jõuavad lavale sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, 11. oktoobril Vaba Laval toimuval Kuldnõela galal.

COS täiendab suvist valikut vahekollektsiooniga, mis keskendub sündmustele ja pidulikumatele hetkedele, kuid teeb seda brändile omaselt vaoshoitud ja kaasaegses võtmes. Selle asemel, et rõhutada hooajalist glamuuri, otsib kollektsioon tasakaalu skulpturaalsete lõigete, rikkalike tekstuuride ja läbimõeldud detailide vahel – tulemuseks komplektid, mis sobivad sama hästi suvepulma, linnapeole kui ka hilisõhtusele dineele.

Kollektsiooni keskmes on viis suunda, mis tõlgendavad klassikalisi elemente uues võtmes. Tagasi on täpid, kuid mitte nostalgilisel kujul. Polka dot on rafineeritum ja minimalistlikum, ilmudes tagasihoidlikuna kleitidel ja pluusidel. Kollektsioonis leidub ka abstraktsem tõlgendus loomamustrist. Seega, suvine mängulisus on olemas, ent seda tasakaalustab COSile iseloomulik puhas siluett.

Olulisel kohal on ka materjalid. Drapeeritud pinnad, kortsutatud kangad, reljeefsed tekstuurid ja narmad rõhutavad rõivaste arhitektuurset iseloomu. Siluettides tõusevad esile trendikad balloonlõikelised püksid, mille mahukas vorm lisab klassikalisele suverõivastusele skulpturaalsust. Laiad proportsioonid ja täpselt läbimõeldud lõiked mõjuvad korraga nii elegantselt kui ka pingevabalt – suund, mis on viimastel hooaegadel üha enam kinnistanud oma kohta kaasaegses moepildis.

Nagu brändile omane, on ka värvipalett vaoshoitud – neutraalsed toonid, must, elevandiluu ja pehmed maalähedased varjundid lasevad lõigetel ning materjalidel esile tõusta. Just selline läbimõeldud tagasihoidlikkus on COSi tugevus olnud juba aastaid: rõivad ei püüdle hetketrendi poole, vaid pakuvad kaasaegset garderoobi, mis kestab kauem kui üks hooaeg.

Tutvu COSi uue suvise valikuga galeriis!

Pariisi haute couture’i nädalal, 7. juulil esitletud CHANELi 2026. aasta sügistalvine kõrgmoekollektsioon märgib Matthieu Blazy teist haute couture’i kollektsiooni moemaja loomingulise juhina. Kui tema debüüt keskendus eelkõige ateljeede meisterlikkusele, siis seekord tõusis keskmesse tõeline storytelling – rõivad kui lood, mida nende kandjad endaga kaasas kannavad.

Kollektsioon liigub teadlikult muinasjutu ja igapäevaelu piiril. Pealkirja “Gaby and the Beanstalk” kandev kollektsioon ammutab inspiratsiooni muinasjuttudest, sealhulgas “Jack ja oavars” ning “Kuldkihar ja kolm karu”, sidudes need Gabrielle Chaneli eluloo ja moemaja pärandiga. Viited muinaslugudele avalduvad siin eelkõige detailides, mitte kostüümilikkuses. Moeetenduse avanud klassikalise CHANELi komplekti tekstuur meenutab maagilisi oateri. Mujal ronivad taimemotiivid mööda kingakontsi ülespoole, magavat karu meenutav minaudière mõjub kui muinasjutuline leid ning nööbid muutuvad otsekui võluväel pardipoegadest luikedeks.

Sama oluline kui nähtav on Blazy jaoks ka rõivaste sisemus. Taskutesse, voodritesse ja CHANELile iseloomuliku keti külge on peidetud amuletid ja argised pisiesemed, mis annavad igale komplektile isikliku mõõtme. Blazy jätkab oma mõtteviisi, et luksus ei sünni üksnes haruldastest materjalidest, vaid ka tähendustest, mida rõivad endas kannavad.

Blazy pöörab kollektsioonis erilist tähelepanu ka rõivaste konstruktsioonile, lähtudes Gabrielle Chaneli veendumusest, et couture peab teenima kandjat, mitte vastupidi. Lopsakate viinapuude ja mürgiste õitega kujundatud Grand Palais’ ruumides esitletud kollektsioonis lõi Blazy teadliku dialoogi kergelt ebatäiusliku esteetika ja ateljeede erakordse käsitööoskuse vahel. Nii ei mõjunud kõrgmood pelgalt muinasjutuna, vaid osana naiste päriselust – rõivastena, milles elada, liikuda ja luua uusi lugusid.