Foto: Elustiilitoote disaini kategooria võitja BRAH. | Karmel Kull

Eesti parimad disaintooted pärjati BRUNO auhindadega

Reedel, 20. septembril selgusid Eesti Disainiauhindade Galal Eesti viimase kahe aasta parimad disaintooted, mis pärjati tootedisainiauhinnaga BRUNO. Elustiilitoote disaini kategoorias kuulutati võitjaks BRAH aksessuaarikollektsioon, elukeskkondliku toote disaini kategoorias istmeteseeria SAHIN ja insenertehnilise toote kategoorias elektriautode laadija VOOL.  Elutööpreemia silmapaistva panuse eest Eesti disaini sai sisearhitekt ja disainer Mait Summatavet. Lisaks anti välja Euroopa Liidu SMOTIES projekti eripreemia loometegevuse eest kaugkohtade disainimisel, mille pälvis Indrek Leht Joaveski asumi eest. BRUNO rahvahääletuse võitjaks osutus Susanna Petersi disainitud LHV panga vormirõivaste erikollektsioon.

Lisaks võitjatele said elustiilitoote disaini kategoorias austava mainimise Haeun Kimi tehisintellekti vaasiseeria – Craft 2.0, Sandra Luksi teksapitsi taaskasutus LUKS pidulikes kleitides ja Piibe Tompi nahast sussid KYOTO; elukeskkondliku toote kategoorias Elize Hiiopi 3D prinditud paberportselanist valgusti Kookon, Triinu Triibmanni ja Diederik Kalesi välivalgusti Tammepuu ning Vera Kunhartova Equa massaažilaud Oak Line; ning insenertehnilise toote disaini kategoorias Lauri Hirvesaare avalikele teedele mõeldud iseliikuv pakiveok CLEVON 1, Siim Simmermanni vaegnägijatele disainitud kaugtunnetust võimaldav seade Superbrain ning Arno Peeveri AGO filmiprotsessor.

BRUNO tootedisainiauhinna 2024 võitjad valis välja rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii, koosseisus Anke Strittmatter (Austria), Susana Gonzaga (Portugal), Stephan J. Clambaneva (Ameerika Ühendriigid), Arvo Pärenson (Eesti) ja Darren Yeo (Singapur).

Eesti tootedisainiauhinda BRUNO annab välja Eesti Disainerite Liit (EDL) Eesti väljapaistva toote või tooteseeria eest, mis on valminud kas disaineri enda initsiatiivil, tiimitööna või tootja/tellija tellimustöö tulemusena. „Rõõm on näha, et konkursist osavõtjate arv on võrreldes eelmise korraga märgatavalt tõusnud. Eriti teeb heameelt, et on suurenenud insenertehnilise kategooria tööde arv, mis annab kinnitust, et tööstusettevõtted pöörduvad aina sagedamini professionaalsete disainerite poole tootearendusalaseks koostööks,“ rääkis Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu juht ning Disainiöö peakorraldaja, BRUNO konkursi eestvedaja Eestis. BRUNO auhinda antakse välja 2006. aastast iga kahe aasta tagant.

Elustiilitoote disaini kategooria võitja, vähemustele suunatud aksessuaarikollektsioon BRAH, sündis disainerite Birgit Peerna ja Moolen Veeringu koostööna. “Kuigi oleme ühiskonnana arenenud, on rinnad või nende puudumine üks põhilisemaid soo visuaalse määratlemise aspekte ja performatiivsuse tunnuseid. Binaarsest sookäsitlusest järjest eemalduv inimkond vajab ka kaasavamat disaini ja tootevalikut,” kirjeldasid loojad oma disainiideed.

Elukeskkondliku toote disaini kategooria võitja, istmeteseeria SAHIN autoriteks on Markus ja Mirjam Pärnamets.  “Meid köidab kõige enam töötamine istmetega, mis jutustavad lugu. SAHIN seeria tooted esindavad meie esivanemate tehnikat ja eetikat puidu käsitlemisel, siis, kui tööriistu oli vaid käputäis ja ajaline ressurss piiratud. Nimi annab edasi toodete valmimise keskkonda, mil kõlavad üksnes vaiksed ja tempokad käsitööhelid ja sahinad: vitsajäril liimeistriga puitu vormides, hööveldades või pabernööriga istet punudes.”

Elukeskkondliku toote disaini kategooria võitja istmeteseeria SAHIN. Foto: Sandra Urvak

Insenertehnilise toote disaini kategooria võidutöö VOOL autor Egert Uibo toob olulise uuenduse elektriautode laadimisse. „Eesmärk oli pakkuda kõrgtehnoloogilist seadet võimalikult kompaktselt. Peale selle, et VOOLu laadija pidi olema kergesti paigaldatav ja lihtsasti kasutatav, oli oluline, et ta sobituks ümbritsevasse keskkonda diskreetselt. Tänu vahetatavale esipaneelile saab kasutaja selle oma maitse järgi ümbrusega paremini sobitada,” kirjeldas Egert oma disaini.

Euroopa Liidu SMOTIES projekti eripreemia loometegevuse eest kaugkohtade disainimisel anti välja aktiivse loomingulise tegevuse eest äärealade ja mahajäetud kohtade väärindamisel. Auhinna pälvis kultuurikorraldaja Indrek Leht Joaveski papivabriku ala ümberkujundamise eest nelja aasta jooksul.

Veel sarnaseid artikleid


jazz
Foto: Kadri Voorand | Pressifoto.

Eesti jazz kõlab Riias!

Naistepäeva eel, 7. märtsil toimuvad Riia jazzivillas M/Darbnīca Jazzkaare kontserdid. Projekti „Jazzkaar meets Riga“ raames astuvad üles kaks eriilmelist koosseisu, tuues Läti publikuni Eesti jazzi värske ja omanäolise kõla — laval on Kadri Voorand in duo With Raul Ojamaa ning Mikk Kaasiku ja Marten Männa Some Times. 

M/Darbnīca on Riia üks olulisemaid jazziklubisid, mis ühendab loomingulise atmosfääri ning rahvusvahelise programmi. Hubane jazzivilla on kujunenud kohtumispaigaks nii kohalikele jazzisõpradele kui ka külalisartistidele üle Euroopa.

Eesti jazz jõuab Riias lavale laupäeval, 7. märtsil kell 18.00 laulja Kadri Voorand In Duo With Raul Ojamaa. Kadri Voorand on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti jazzartiste. Koos kitarrist Raul Ojamaaga sünnib intiimne ja dünaamiline dialoog, kus kohtuvad improvisatsioon, tundlikkus ja Kadri eriline vokaal.

Samal õhtul kell 20.30 astub meie noorte jazzitalentide Mikk Kaasiku ja Marten Männa koosseis Some Times. Nende külalisena on laval hinnatud bassist Janno Trump. Kaasiku ja Männa looming on inspireeritud jazz fusionist ja funkist ning neid on mõjutanud ansamblid nagu Snarky Puppy, Sungazer, Dirty Loops ja Knower.

Mõlemad artistid on ka tänavuse Jazzkaare põhiprogrammis ning rõõmustavad Eesti publikut juba aprillis ka Eestis. 

Kontsertõhtu „Jazzkaar meets Riga“ on osa Jazzkaare rahvusvahelistest tegevustest, mille eesmärk on tutvustada Eesti jazzmuusikat, festivali Jazzkaar ja käesoleva aasta jazzipeo programmi välisturgudel ning luua uusi koostöövõimalusi. Uuri lisa Jazzkaare kodulehel.

Veel sarnaseid artikleid


ERKI Moeshow
Foto: ERKI Moeshow 2025 | Maria Mäeots.

DISAINERID! ERKI Moeshow 2026 kuulutas välja kavandite konkursi!

Tänasest on avatud Eesti Kunstiakadeemia suursündmuse ERKI Moeshow 2026 kavandite konkurss. Sel aastal juba 37. korda toimuv ERKI Moeshow ootab konkursil osalema kõiki alustavaid moedisainereid. Kavandeid saab esitada kuni 12. märtsini.

ERKI Moeshow on aastakümnete jooksul kujunenud kohaks, kus värsked ideed saavad suurele lavale ja julged katsetused leiavad oma publiku. Iga-aastane moeetendus toob esile uusi talente ja aitab neil jõuda nii kodumaa- kui ka välismaa publikuni. ERKI Moeshow ettevalmistuse taga on Eesti Kunstiakadeemia tudengid ning tegu on ühe suurima vabatahtlike poolt korraldatud üritusega Eestis. 

„Eesti Kunstiakadeemia vast kõige laiemalt tuntud sündmus ERKI Moeshow on alati olnud sündmus tudengitelt tudengitele – nii ka sel korral,” sõnab tudengite korraldustööd juhendav õppejõud, peaprodutsent Helen Leetsar. “See on noorte disainerite esimene suur lava ja noorte korraldajate esimene suur sündmus. Nende plahvatuslikud ideed ja energia sündmuse keskmes lasevad publikul astuda sammukese lähemale noorte loojate mõttemaailmale ning näha tänast päeva nende pilgu läbi. ERKI Moeshow unikaalsus seisneb julguses ausalt peegeldada ja vabaduses katsetada. Ja nii sünnivad üllatused, mida publik ERKI Moeshow’lt just ootabki.”

ERKI Moeshow kavandite konkursile on oodatud osalema nii Eestis, kui välismaal moe-, disaini- vms. haridust omandavad või juba haridustee lõpetanud disainerid, tingimusel et õpingute lõpetamisest pole möödas rohkem kui kolm aastat. ERKI Moeshow ei piira autorite loomingut, võimaldades vabadust teema ja teostuse valikul. Samas peavad kavandid vastama teatud kriteeriumidele, millega saab tutvuda ERKI Moeshow 2026 reglemendis.

Konkursi tähtaeg on 12. märts kell 23.50, mil lõpeb konkursile esitatavate tööde vastuvõtt. ERKI Moeshow 2026 lavale pääsevad autorid kuulutatakse välja hiljemalt 23. märtsiks ERKI Moeshow kanalites. Samuti võetakse kõigi finalistidega isiklikult ühendust.

ERKI Moeshow on kunagise Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehk ERKI tudengite poolt 1982. aastal esmakordselt korraldatud ja hiljem traditsiooniks kujunenud moeetendus. See oli tollaste kunstitudengite groteskselt mänguline, etenduslik ja seltskondlik väljund, millest kumas omajagu tollaste noorte protestimeelsust. Aastate jooksul on ERKI Moeshow’st kujunenud üks Eesti tuntumaid moesündmusi, mis toob kokku valdkonna huvilised, entusiastid ja professionaalid nii Eestist kui ka välismaalt. ERKI Moeshow laval on aastate jooksul käinud pea kõik Eesti nimekamad moeloojad, sealhulgas Aldo Järvsoo, Tiina Talumees, Xenia Joost, Liisi Eesmaa, Lilli Jahilo, Cärol Ott ja paljud teised.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid