Foto: Elustiilitoote disaini kategooria võitja BRAH. | Karmel Kull
Lisaks võitjatele said elustiilitoote disaini kategoorias austava mainimise Haeun Kimi tehisintellekti vaasiseeria – Craft 2.0, Sandra Luksi teksapitsi taaskasutus LUKS pidulikes kleitides ja Piibe Tompi nahast sussid KYOTO; elukeskkondliku toote kategoorias Elize Hiiopi 3D prinditud paberportselanist valgusti Kookon, Triinu Triibmanni ja Diederik Kalesi välivalgusti Tammepuu ning Vera Kunhartova Equa massaažilaud Oak Line; ning insenertehnilise toote disaini kategoorias Lauri Hirvesaare avalikele teedele mõeldud iseliikuv pakiveok CLEVON 1, Siim Simmermanni vaegnägijatele disainitud kaugtunnetust võimaldav seade Superbrain ning Arno Peeveri AGO filmiprotsessor.
BRUNO tootedisainiauhinna 2024 võitjad valis välja rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii, koosseisus Anke Strittmatter (Austria), Susana Gonzaga (Portugal), Stephan J. Clambaneva (Ameerika Ühendriigid), Arvo Pärenson (Eesti) ja Darren Yeo (Singapur).
Eesti tootedisainiauhinda BRUNO annab välja Eesti Disainerite Liit (EDL) Eesti väljapaistva toote või tooteseeria eest, mis on valminud kas disaineri enda initsiatiivil, tiimitööna või tootja/tellija tellimustöö tulemusena. „Rõõm on näha, et konkursist osavõtjate arv on võrreldes eelmise korraga märgatavalt tõusnud. Eriti teeb heameelt, et on suurenenud insenertehnilise kategooria tööde arv, mis annab kinnitust, et tööstusettevõtted pöörduvad aina sagedamini professionaalsete disainerite poole tootearendusalaseks koostööks,“ rääkis Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu juht ning Disainiöö peakorraldaja, BRUNO konkursi eestvedaja Eestis. BRUNO auhinda antakse välja 2006. aastast iga kahe aasta tagant.
Elustiilitoote disaini kategooria võitja, vähemustele suunatud aksessuaarikollektsioon BRAH, sündis disainerite Birgit Peerna ja Moolen Veeringu koostööna. “Kuigi oleme ühiskonnana arenenud, on rinnad või nende puudumine üks põhilisemaid soo visuaalse määratlemise aspekte ja performatiivsuse tunnuseid. Binaarsest sookäsitlusest järjest eemalduv inimkond vajab ka kaasavamat disaini ja tootevalikut,” kirjeldasid loojad oma disainiideed.
Elukeskkondliku toote disaini kategooria võitja, istmeteseeria SAHIN autoriteks on Markus ja Mirjam Pärnamets. “Meid köidab kõige enam töötamine istmetega, mis jutustavad lugu. SAHIN seeria tooted esindavad meie esivanemate tehnikat ja eetikat puidu käsitlemisel, siis, kui tööriistu oli vaid käputäis ja ajaline ressurss piiratud. Nimi annab edasi toodete valmimise keskkonda, mil kõlavad üksnes vaiksed ja tempokad käsitööhelid ja sahinad: vitsajäril liimeistriga puitu vormides, hööveldades või pabernööriga istet punudes.”
Insenertehnilise toote disaini kategooria võidutöö VOOL autor Egert Uibo toob olulise uuenduse elektriautode laadimisse. „Eesmärk oli pakkuda kõrgtehnoloogilist seadet võimalikult kompaktselt. Peale selle, et VOOLu laadija pidi olema kergesti paigaldatav ja lihtsasti kasutatav, oli oluline, et ta sobituks ümbritsevasse keskkonda diskreetselt. Tänu vahetatavale esipaneelile saab kasutaja selle oma maitse järgi ümbrusega paremini sobitada,” kirjeldas Egert oma disaini.
Euroopa Liidu SMOTIES projekti eripreemia loometegevuse eest kaugkohtade disainimisel anti välja aktiivse loomingulise tegevuse eest äärealade ja mahajäetud kohtade väärindamisel. Auhinna pälvis kultuurikorraldaja Indrek Leht Joaveski papivabriku ala ümberkujundamise eest nelja aasta jooksul.
„Tallinna Sadamal on hea meel võõrustada legendaarset ERKI Moeshow’d Vanasadama Kruiisiterminalis. Kruiisiterminali multifunktsionaalse hoone arhitektuur on justkui loodud kunstilisteks ja visuaalselt mõjuvateks moelavadeks ning usume, et merevaade lisab sellele vaatemängule omaette väärtuse. Meri on läbi aegade olnud ühendaja ning ka ERKI Moeshow loob sildu, tuues kokku moekunsti, kaasaegse arhitektuuri ja publiku, kes Vanasadama alale ehk muidu ei satuks,” kommenteeris Tallinna Sadama kinnisvaraosakonna partnersuhete juht Reti Meema.
“Tänavune ERKI Moeshow kannab pealkirja „Ringi lõpus on algus” ning lähtub toimumispaigast inspireerituna mere metafoorist,” tutvustab peaprodutsent Helen Leetsar. Ta selgitab, et meri kui loovus on ürgne jõud, mis ei tunne staatikat, vaid liigub lakkamatult oma korduvates tsüklites. “Kuigi vesi on sama, on iga laine alati uus – lõputult korduv kordumatus. Nii ei ole ka mood pelgalt kordus ega näiline värskus, vaid sisemine uuenemine, olemasoleva lõhkumine ja uuesti vormimine.”
See mõte peegeldab ka ERKI Moeshow enda olemust – pealtnäha alati sama, ent ometi iga kord uus. Just selles peitubki ERKI Moeshow elujõud: julguses vältida ettearvatust, näidata konarusi ja jääda truuks loomingule, mis on alati väikest viisi mäss kõige tardunu vastu.
ERKI Moeshow 2026 visuaalne identiteet on loodud Eesti Kunstiakadeemia tudengite koostööna. Siim Aoum Villido juhendamisel vastutasid Liisa Lotta Savolainen ja Linda Teemägi kontseptsiooni ja visuaalse suuna eest, graafilise disaini autor on Grittel Kastan. Tegemist on kolme erineva õppesuuna koostöös sündinud identiteediga, kus moedisaini korralduse, moedisaini ja graafilise disaini tudengid töötasid kolme nädala jooksul ühise eesmärgi nimel. „ERKI ei küsi luba – ka selle aasta visuaalne identiteet ei püsi paigal, vaid on pidevas muutumises ja kujuneb iga kord uuesti, hoides tasakaalu kontrolli ja kaose vahel. Ring on siin toimimise alus: ühelt poolt ilma selge alguse ja lõputa, teisalt iga kord uuesti tekkiv,” sõnavad identiteedi loojad.
Selle aasta produktsiooni- ja show-juht Sarah Mia Haabma kommenteerib ettevalmistusi: „Produktsiooni osas on ootused suured. Tehnilisele lahendusele ja visuaalsele kontseptsioonile on pööratud erilist tähelepanu ning loodame pakkuda külastajale midagi tõeliselt erilist.”
ERKI Moeshow 2026 lavale jõuab 12 noore moelooja kollektsiooni, mis valiti välja tänavuselt kavandikonkursilt. Kõik finaali pääsenud tööd kandideerivad rahalisele preemiale kolmes kategoorias: Prêt-à-porter ehk valmisrõivad, Fashion as Art ehk mood kui kunst ning Innovative Approaches of Fashion ehk uuenduslikud töövõtted moekunstis.
Festivali eelõhtul, kolmapäeval, 8. aprillil kutsub TMW linnahalli avalikule arutelule merepromenaadi, kesklinna ja Põhja-Tallinna siduva maamärgi ning Eesti modernistliku arhitektuuri tähtteose saatuse üle. Koostöös Tallinna linnaga kokku kutsutud vestlusringis osalevad kultuurielu- ja konverentsikorraldajad ning linna ja riigi esindajad. Kohtade arv sündmusel on piiratud, osalus eelregistreerimise alusel. Vestlust saab jälgida ka otseülekandes. Nädala jooksul saab osaleda ka linnahalli tuuridel ning vaadata kinos Sõprus portreefilmi selle arhitektist Raine Karbist.
„Näeme TMW rolli Tallinna kultuurielu elavdajana ja oluliste arutelude käivitajana,” kommenteerib TMW peakorraldaja Helen Sildna. „Tänavu, mil TMW saab 18-aastaseks ehk täisealiseks, tunneme veelgi suuremat vastutust pöörata tähelepanu teemadele, mis kujundavad nii linna kui ka riigi kultuuripilti ning meie ühist tulevikku. Kuna debatt linnahalli tuleviku üle on tervitatavalt elavnenud, otsustasime teema ka meie festivalil fookusse võtta, tuues kokku nii erinevad osapooled kui tutvustades teemat laiemalt ka avalikkusele.“
TMW kunstiprogrammi keskmes on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) 20. tegutsemisaasta tähistamine Köler Prize 2026 auhinnanäituse avamisega ning eelnevate laureaatide vestlusringiga, mis küsib, kas ja kuidas saab kunst ühiskonda muuta. Samuti teise aastakümne täitumist tähistav Kumu kunstimuuseumis on TMW ajal avatud näitused „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“ ja „Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul“. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) kureeritud tuurid viivad huvilised vanalinna, Noblessneri ja Telliskivi Loomelinnaku galeriidesse.
Fotografiska Tallinnas viimaseid nädalaid avatud kuulsa rokifotograafi Anton Corbijni retrospektiivnäituse raames leiab aset eriüritus Night Shift x TMW x Fabrica Femina. Inspireerituna Corbijni ideest püüda täiusliku pildi asemel tunnet, astub rühm Eesti naisartiste eesotsas Tuulikki Bartosikiga spontaansesse dialoogi Prantsuse helikunstniku ja poeedi Cleo T loominguga.
Programmi jagub ka päevaseid tasuta linnalava kontserte. Telliskivi Loomelinnaku hoovis esitlevad oma lava kaks rannikuäärset naabrit: tänavune Euroopa kultuuripealinn Oulu 2026 Soomest ja tulevane tiitlikandja Liepāja 2027 Lätist. Esinevad põhjanaabrite punkjazzi punt Oulun_keskusta ja souliartist Emilia Sisco ning lõunanaabrite multitalent Shipsea ja folkroki ansambel Alum Alu. Hoovipeole paneb meeleoluka punkti Rootsi multiinstrumentalist Stuzzi. Vegankohviku Nihe linnalaval kohtuvad meie souliprintsess RETI ja Soome räppar King Yanz ning EKKM-i hoovis Lõuna-Korea impromeister Dasom Baek ja Von Krahli Salongi trio Apparatus&Apparata.
Linnalava kontserdid toimuvad ka Terminali plaadipoes riigigümnaasiumide TORGi, PERGi ja MURGi ning MUBA õpilaste kokku pandud TMW noortefestivalil, esinejateks RUTE ja Luminestents ning Rootsi bänd Dimpker Brothers. Lisaks arutavad muusikud-produtsendid Frederik Mustonen (boipepperoni), Rute Trochynskyi (RUTE), elisabeth tiffany ja Markus Palo, kuidas muusikuna Eestis toime tulla ning selle üle, kas tehisintellekt on pigem tööriist või konkurent.
TMW ja Tallinna Filharmoonia koostöös sündiv Big Bang lastefestival kutsub kõige nooremaid Mustpeade majja muusikat „vaatama“, vaikuses tantsima, Erik Alalooga mehaanilisi müramasinaid uudistama ja DJ-nippe omandama. Inglise muusiku Paul Griffithsi ja Lasnamäe Muusikakooli noorte koostöös saab teoks kontsertetendus „Nomaad“ ning vähemalt üheksat pilli taltsutades esineb lastele Meisterjaan.
Filmiprogramm kinos Sõprus viib retkele Eesti popkultuuriloo eilsesse ja tänasesse. Linastuvad Indrek Spungini „Õnn on elada me maal“ punkbändist Velikije Luki, Taavi Aruse „Puuluup – kaablid autos veel“ meie hiiu kandle duo seiklustest laias ilmas ning Ivar Murdi auhinnatud portreefilm „u.Q.“ Uku Kuudist. Programmi lõpetab Keiti Väliste lühifilm „KARP“ linnahalli arhitektist Raine Karbist. Seansse saadavad vestlused filmide režissööride ja tegelastega.
Taas on TMW laupäevases kavas Balti Jaama Turu väravate ees toimuv Plaaditurg, kus tänavu on võimalik müüa ka muusikainstrumente, bändisärke, tehnikat ja muud muusikaga seotut.
TMW Maitsed programm aitab külastajatel leida tee pealinna toidumaastikul Rotermannist läbi vanalinna Telliskivi ja Koplini. Valik ulatub täistaimsest Nihe kohvikust Dagestani maitseteni The Kurzes ja Mehhiko maitseteni El Camino Taco Baaris, Mikkeller Tallinn & VLND Burgeri parimast õllevalikust ja legendaarsetest burksidest Lore bistrooni ajaloolises laevaremonditehases. Mitmed toidupaigad tervitavad festivalipassiga külalisi eripakkumistega.
TMW lõpunoodiks on pühapäeval, 12. aprillil Fotografiska restoranis toimuv Arctic Food Lab Brunch, mis seob kokku põhjamaise tooraine ja muusika, tuues killukese kultuuripealinna Oulu 2026 atmosfääri Tallinna.
Uuri lisa TMW kodulehel.
