11. juunil avatakse Veneetsia disainibiennaali raames Eesti materjalidisaini näitus “Material II”, mida eksponeeriti esmakordselt Mehhikos Eesti Disaini Päevade raames. Eesti disain on paralleelselt arhitektuuribiennaali väljapanekutega esindatud kultuuride tuiksoonel juba kolmandat korda.

Eesti Disainerite Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös valminud näitus “Material II” toob kokku teadlaste, ettevõtete ja disainerite poolt arendatud uudsed materjalid ja tehnoloogiad. 26 eksponaadist koosnev näitus avab, kuidas on keskkonnakriisis muutumas ressursi ja materjaliloome tähendus.

“Kliimakriisi olukorras peab tekstiili- ja moetööstus pöörduma jätkusuutlikumate protsesside poole, kasutades ära jäätmevooge ja keskendudes keskkonnasõbralikumatele orgaanilistele materjalidele. Tavapärane toksiliste ainete ja meeletu prügi tootmine, mille lagunemine võtab tuhandeid aastaid ning saastab keskkonda, pole enam aksepteeritav,” nendib Reet Aus, doktorikraadiga moedisainer ja keskkonnaaktivist.

Distsipliinideüleselt uurivad autorid, kuidas võiks tulevikus kasutada utiilmaterjale, mida saame õppida pärandtehnoloogiatest ja looduses leiduvast, kuidas rakendada biotehnoloogia võimalusi ning milliseid kõrgtehnoloogilisi materjale valmistatakse nano skaalal. Näitusel näeb tooteid vetikatest, mütseelist, bakteriaalsest tselluloosist, purustatud teksade lõngast, isegi suitsukonidest.

Näituse asub Rialto silla läheduses, Art Depot Biri äsja rekonstrueeritud avaras galeriis. Näituse kuraatorid on Stuudio Aine materjalidisainerid Kärt Ojavee, Annika Kaldoja, Marie Vihmar; kujunduse autor on Annika Kaldoja ja visuaali on kujundanud Mirjam Reili. Näitusel osalejad: Reet Aus, Airi Gailit, Erik Heiki Veelmaa, Juss Heinsalu, Geidi Hein, Annika Kaldoja, Astri Kaljus, Katrin Kabun, Madis Kaasik, Siim Karro, Katarina Kruus, Karl Kukk, Marta Konovalov, Karolin Kärm, Merlin Meremaa, Juulia Aleksandra Mikson, Erki Nagla, Kärt Ojavee, Cärol Ott, Riina Õun, Maria Kristiin Peterson, Sander Õun /Suckõrs, Tiia Plamus, Sirje Sasi, Indrė Spitrytė, Oksana Teder, Marie Vihmar, Ines-Issa Villido.

Näitusega paralleelselt toimuvate loengutega esinevad Jätkusuutliku Disaini ja Materjali labori vanemteadur Reet Aus, Kärt Ojavee ja Juss Heinsalu. Tekstiilide parandamise töötoa viib läbi Marta Konovalov ja bioplastikut õpetab tegema Riina Õun. Samuti näidatakse videot, kuidas valmib Reet Ausi toode Bangladeshi tehases Beximco.  

Veneetsia disainibiennaal 2023 on avatud 19. maist 18. juunini.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.