Jätkusuutliku disaini näitus „Second Chance“ keskendub eriti viimastel aastatel disainiskeenel tähelepanu keskpunkti tõusnud taaskasutuse teemale, näidates kuidas disainerite loov mõtlemine ning nutikate tehnoloogiate ja töövõtete kasutamine võimaldab kasutatud materjalide uue tootena taaskord elu anda, kaitstes keskkonda ning säästes piiratud ressursse.
„Näitusel olevad tooted tõestavad, et teisele elule äratatud vanadest toodetest või materjali jääkidest on võimalik luua originaalseid ja uue kvaliteediga tooteid. Lisaks keskkonnahoiu aspektile on igaühel on oma iseloomulik ja lõbus sünnilugu. Oleme selle näitusega eelnevalt väljas olnud Veneetsias disainibiennaalil, kus publik Eesti disaini hästi vastu võttis ning meie julgeid ning nutikaid keskkonnasäästlikke lahendusi kiitis ning ka Disainiöö festivalil Tallinnas“ rääkis näituse kuraator Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu juht ning Disainiöö peakorraldaja.
Xavi Calvo, Maailma Disainipealinn Valencia 2022 peakorraldaja lisab: “Meil on ülimalt hea meel võõrustada Eesti Disainerite Liidu liikmeid ja Disainiöö korraldajaid siin Valencias, Maailma Disainipealinn 2022 projekti raames. Ma olen veendunud, et tänane avakonverents “Kõik, mis sa ei teadnud Eesti disainist” ja jätkusuutliku disaini näitus “Second Chance” annab suurepärase ettekujutuse Eesti disainis toimuvast ja rikastab meie disainilinna värskete uute ideedega. Suured tänud Ilona Gurjanovale, kes on selle sisuka programmi kokku pannud!”
Näitusel saab näha disainlahendusi sellistelt tuntud Eesti disaineritelt nagu Marit Ilison, Tarmo Luisk, Reet Aus, Urmas Lüüs, Kairi Lentsius, Raili Keiv, Angela Orgusaar, Sille Luiga, Igor Volkov, Margot Vaaderpass, Sirli Ratasepp, Eva-Karlotta Tatar, Leonardo Meigas, Laura Saks, Marta Moorats, Piret Puppart jt.
Konverents “Kõik, mis sa ei teadnud Eesti disainist”, kus Ilona Gurjanova teeb ülevaate Eesti disaini arengust ning jätkusuutliku disaini projekte esitlevad Reet Aus, Piret Puppart ning Marta Moorats, toimub samuti täna, 9. mail algusega kell 17.00.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.