Foto: Olustvere puidukoda
1,5 tonni eesti disaini on täna teel näitusele “UPMADE IN EE”, kus saab näha näiteks nii sisustust, mis on valmistatud seeneniidistikust, kui ka tarbeesemeid, mis on valmistatud suitsukonidest. Jätkusuutliku moe näidetena esitletakse ümbertöödeldud materjalidest ja vetikatest ülerõivaid ning teksaniidi jääkidest pitskleite. Teenusedisaini heade näidetena tutvustatakse e-residentsust ja esmakordselt esitletakse toodete digitaalset passi. Graafilise disaini näidetena on näitusel Eesti kultuuriplakat. Nii ulatuslikult on Eesti disain New Yorgis eksponeeritud esmakordselt.
Näituse kontseptsiooni eesmärk on demonstreerida kuidas tänapäeva maailmas, kus liigtarbimine viib jäätmete ja toodete üleküllusesse, pakuvad disainerid loovaid lahendusi pakilistele küsimustele, kuidas luua tooteid, mis pole mitte ainult vastupidavad, vaid ka olulised ringmajanduse jaoks, rõhutades ressursside mõistlikku kasutamist ja jäätmete minimeerimist.
“Suured rahvusvahelised projektid saavad teoks eelkõige heade kontaktide olemasolule ning mingile indikatsioonile, et Eesti disaini võiks ookeani taga huvi pakkuda. Lähtusime Ameerika ekspertide tagasisidest, et Eesti jätkusuutlik disain võiks lisaks IT-saavutustele USAs huvi pakkuda,” kommenteeris üks näituse kuraatoreid Ilona Gurjanova.
Tuntud USA disainer Scott Henderson kiidab Eestit: „Eesti on tõeliselt jätkusuutlikkuse eestvedaja. Grupp edumeelseid disainereid on koondunud ja loonud tugeva kogukonna.“ Ta leiab, et kultuuriliselt arenenud linnades on äärmiselt oluline roll disainerite ühendustel ja disaininädalatel, nii nagu USAs, nii ka Euroopas. „Mida tihedamalt oleme omavahel seotud ja võrgustunud, seda tugevamad me oleme.“
Suurem osa näitusest, mis toimub Soho loovas atmosfääris, keskendub jätkusuutlikule disainile, mis austab traditsiooni, taaskasutust ja innovatsiooni. Siin esitletakse kauakestvaid käsitöötooteid, toodete ringlussevõtu ja materjali ümbertöötlemise võimalusi ning biomaterjalide tipptasemel kasutamist. Näitusel esinevate disainerite seas on noori, eksperimenteerivaid tegijaid nagu Siim Karro, Sandra Luks, Eva-Karlotta Tatar, Juhan Soomets, Urmas Lüüs, Johanna Ulfsak, Cärol Ott, Hannah Segerkranz kõrvuti kogenud ja staažikate tööstusdisaineritega nagu Tarmo Luisk, Leonardo Meigas, Elmet Treier ning samuti Piret Loog, Mare Kelpman ja Kärt Summatavet. Esindatud on ka mitmed suurtootjad ja Red Doti võitjad nagu Huum, Jalg ning mööblitootja Radis.
Näitus sünnib Eesti Disainerite Liidu koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja e-residentsusega ja on avatud Sohos 16. kuni 22. maini aadressil 188 Lafayette Street.
Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.
Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.
Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.
Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.
Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.
Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.
Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.
Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.
