Foto: Olustvere puidukoda
1,5 tonni eesti disaini on täna teel näitusele “UPMADE IN EE”, kus saab näha näiteks nii sisustust, mis on valmistatud seeneniidistikust, kui ka tarbeesemeid, mis on valmistatud suitsukonidest. Jätkusuutliku moe näidetena esitletakse ümbertöödeldud materjalidest ja vetikatest ülerõivaid ning teksaniidi jääkidest pitskleite. Teenusedisaini heade näidetena tutvustatakse e-residentsust ja esmakordselt esitletakse toodete digitaalset passi. Graafilise disaini näidetena on näitusel Eesti kultuuriplakat. Nii ulatuslikult on Eesti disain New Yorgis eksponeeritud esmakordselt.
Näituse kontseptsiooni eesmärk on demonstreerida kuidas tänapäeva maailmas, kus liigtarbimine viib jäätmete ja toodete üleküllusesse, pakuvad disainerid loovaid lahendusi pakilistele küsimustele, kuidas luua tooteid, mis pole mitte ainult vastupidavad, vaid ka olulised ringmajanduse jaoks, rõhutades ressursside mõistlikku kasutamist ja jäätmete minimeerimist.
“Suured rahvusvahelised projektid saavad teoks eelkõige heade kontaktide olemasolule ning mingile indikatsioonile, et Eesti disaini võiks ookeani taga huvi pakkuda. Lähtusime Ameerika ekspertide tagasisidest, et Eesti jätkusuutlik disain võiks lisaks IT-saavutustele USAs huvi pakkuda,” kommenteeris üks näituse kuraatoreid Ilona Gurjanova.
Tuntud USA disainer Scott Henderson kiidab Eestit: „Eesti on tõeliselt jätkusuutlikkuse eestvedaja. Grupp edumeelseid disainereid on koondunud ja loonud tugeva kogukonna.“ Ta leiab, et kultuuriliselt arenenud linnades on äärmiselt oluline roll disainerite ühendustel ja disaininädalatel, nii nagu USAs, nii ka Euroopas. „Mida tihedamalt oleme omavahel seotud ja võrgustunud, seda tugevamad me oleme.“
Suurem osa näitusest, mis toimub Soho loovas atmosfääris, keskendub jätkusuutlikule disainile, mis austab traditsiooni, taaskasutust ja innovatsiooni. Siin esitletakse kauakestvaid käsitöötooteid, toodete ringlussevõtu ja materjali ümbertöötlemise võimalusi ning biomaterjalide tipptasemel kasutamist. Näitusel esinevate disainerite seas on noori, eksperimenteerivaid tegijaid nagu Siim Karro, Sandra Luks, Eva-Karlotta Tatar, Juhan Soomets, Urmas Lüüs, Johanna Ulfsak, Cärol Ott, Hannah Segerkranz kõrvuti kogenud ja staažikate tööstusdisaineritega nagu Tarmo Luisk, Leonardo Meigas, Elmet Treier ning samuti Piret Loog, Mare Kelpman ja Kärt Summatavet. Esindatud on ka mitmed suurtootjad ja Red Doti võitjad nagu Huum, Jalg ning mööblitootja Radis.
Näitus sünnib Eesti Disainerite Liidu koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja e-residentsusega ja on avatud Sohos 16. kuni 22. maini aadressil 188 Lafayette Street.
Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal.
Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.
14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“
Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.
Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.
„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.
„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.
Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.
