Algselt reaalselt toimuma planeeritud näitus leiab sel korral aset virtuaalselt platvormil Virtual Design Destination. Adorno on virtuaalsesse keskkonda kutsunud kaasaegset disaini esitlema 14 riiki kollektsioonidega, mille lähepunktiks on suhestumine meie kõigi jaoks muutunud olukorra, uue reaalsusega, pakkudes võimaluse interpreteerida seda olukorda kaasaegsete disainipraktikate kaudu.
Eesti näitus, mis uurib meie muutuvat suhet ümbritsevaga, kannab nime “Kas tunned seda?” (“Can You Feel It?”). Kuraatoritel paluti mõelda kogemuste ja teemade üle, mis selle erakordse olukorraga seoses pinnale tõusid ning sellest lähtuvalt mõtteid ja teemasid koondada, andmaks aimu, mis võib olla meie uus reaalsus. Eesti kollektsiooni kokkupanemisel on silmas peetud suhet tavapärasesse ja konventsionaalsesse, selle muutumist aina olulisemaks ja ümbermõtestamist disainerite poolt. Seda võimendab situatsioon, mis on meid ootamatult muutnud füüsiliselt piiratumaks kui kunagi varem.
“Oleme sunnitud elama oma elusid ekraani vahendusel. Asju, mida tuleks puudutada, nuusutada, kallistada, lüüa – me ainult näeme neid. Isegi ei näe neid, vaid tajume piksleid, mis moodustavad arvuti abil nende pilte meie ekraanidele. Järsku saate aru, kui väga igatsete inimestega suhtlemist ja igapäevaseid asju. Nagu poodi minek, mis on ju kõige banaalsem kogemus üldse. Kõndida poodi, vaadata asju, valida endale meelepäraseid, viia need kassasse, viia koju, muuta need oma elu oskaks või isegi osaks iseendast, kui see on näiteks toit. Oleme uues olukorras, kus suhted objektiga muutuvad,” selgitavad kuraatorid.
“Disainis avaldub see muutunud suhe keskkonnaga kõige selgemini. Eesti disain on alati olnud kursis oma traditsioonide ja juurtega, keskendunud reaalselt olemas olemisele, teinud oma tööd ilma kära ja paatoseta. Nüüd läheneme uuele ajastule, kus esemed ja kujundused peavad tähelepanu saamiseks olema valjemad ja keerukamad.
Lood, mida valitud disainerid räägivad, on lähtuvad ikka inimeseks olemise põhitõdedest – iga natukese aja tagant saavad kõik paki, kannavad mütse ja kõik võivad murda mõne luu – kuid nad kujutavad neid tavalisi objekte uuesti ette ja asetavad uude konteksti uuel ja põneval viisil,” lisavad kuraatorid.
Näitusele on kaasatud Darja Popolitova, Johanna Ulfsaki, Maret Sarapu, Krista Leesi, Raili Keivi, Siim Karro, Kadi Adrikorni ja Tiina Sarapu looming.
Külasta kõigile huvilistele avatud virtuaalnäitust siin!
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.