Foto: Siim Karro "MYCE STOOL"
Algselt reaalselt toimuma planeeritud näitus leiab sel korral aset virtuaalselt platvormil Virtual Design Destination. Adorno on virtuaalsesse keskkonda kutsunud kaasaegset disaini esitlema 14 riiki kollektsioonidega, mille lähepunktiks on suhestumine meie kõigi jaoks muutunud olukorra, uue reaalsusega, pakkudes võimaluse interpreteerida seda olukorda kaasaegsete disainipraktikate kaudu.
Eesti näitus, mis uurib meie muutuvat suhet ümbritsevaga, kannab nime “Kas tunned seda?” (“Can You Feel It?”). Kuraatoritel paluti mõelda kogemuste ja teemade üle, mis selle erakordse olukorraga seoses pinnale tõusid ning sellest lähtuvalt mõtteid ja teemasid koondada, andmaks aimu, mis võib olla meie uus reaalsus. Eesti kollektsiooni kokkupanemisel on silmas peetud suhet tavapärasesse ja konventsionaalsesse, selle muutumist aina olulisemaks ja ümbermõtestamist disainerite poolt. Seda võimendab situatsioon, mis on meid ootamatult muutnud füüsiliselt piiratumaks kui kunagi varem.
“Oleme sunnitud elama oma elusid ekraani vahendusel. Asju, mida tuleks puudutada, nuusutada, kallistada, lüüa – me ainult näeme neid. Isegi ei näe neid, vaid tajume piksleid, mis moodustavad arvuti abil nende pilte meie ekraanidele. Järsku saate aru, kui väga igatsete inimestega suhtlemist ja igapäevaseid asju. Nagu poodi minek, mis on ju kõige banaalsem kogemus üldse. Kõndida poodi, vaadata asju, valida endale meelepäraseid, viia need kassasse, viia koju, muuta need oma elu oskaks või isegi osaks iseendast, kui see on näiteks toit. Oleme uues olukorras, kus suhted objektiga muutuvad,” selgitavad kuraatorid.
“Disainis avaldub see muutunud suhe keskkonnaga kõige selgemini. Eesti disain on alati olnud kursis oma traditsioonide ja juurtega, keskendunud reaalselt olemas olemisele, teinud oma tööd ilma kära ja paatoseta. Nüüd läheneme uuele ajastule, kus esemed ja kujundused peavad tähelepanu saamiseks olema valjemad ja keerukamad.
Lood, mida valitud disainerid räägivad, on lähtuvad ikka inimeseks olemise põhitõdedest – iga natukese aja tagant saavad kõik paki, kannavad mütse ja kõik võivad murda mõne luu – kuid nad kujutavad neid tavalisi objekte uuesti ette ja asetavad uude konteksti uuel ja põneval viisil,” lisavad kuraatorid.
Näitusele on kaasatud Darja Popolitova, Johanna Ulfsaki, Maret Sarapu, Krista Leesi, Raili Keivi, Siim Karro, Kadi Adrikorni ja Tiina Sarapu looming.
Külasta kõigile huvilistele avatud virtuaalnäitust siin!
Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.
Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.
Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.
Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.
Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.
Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.
Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
