Foto: Siim Karro "MYCE STOOL"
Algselt reaalselt toimuma planeeritud näitus leiab sel korral aset virtuaalselt platvormil Virtual Design Destination. Adorno on virtuaalsesse keskkonda kutsunud kaasaegset disaini esitlema 14 riiki kollektsioonidega, mille lähepunktiks on suhestumine meie kõigi jaoks muutunud olukorra, uue reaalsusega, pakkudes võimaluse interpreteerida seda olukorda kaasaegsete disainipraktikate kaudu.
Eesti näitus, mis uurib meie muutuvat suhet ümbritsevaga, kannab nime “Kas tunned seda?” (“Can You Feel It?”). Kuraatoritel paluti mõelda kogemuste ja teemade üle, mis selle erakordse olukorraga seoses pinnale tõusid ning sellest lähtuvalt mõtteid ja teemasid koondada, andmaks aimu, mis võib olla meie uus reaalsus. Eesti kollektsiooni kokkupanemisel on silmas peetud suhet tavapärasesse ja konventsionaalsesse, selle muutumist aina olulisemaks ja ümbermõtestamist disainerite poolt. Seda võimendab situatsioon, mis on meid ootamatult muutnud füüsiliselt piiratumaks kui kunagi varem.
“Oleme sunnitud elama oma elusid ekraani vahendusel. Asju, mida tuleks puudutada, nuusutada, kallistada, lüüa – me ainult näeme neid. Isegi ei näe neid, vaid tajume piksleid, mis moodustavad arvuti abil nende pilte meie ekraanidele. Järsku saate aru, kui väga igatsete inimestega suhtlemist ja igapäevaseid asju. Nagu poodi minek, mis on ju kõige banaalsem kogemus üldse. Kõndida poodi, vaadata asju, valida endale meelepäraseid, viia need kassasse, viia koju, muuta need oma elu oskaks või isegi osaks iseendast, kui see on näiteks toit. Oleme uues olukorras, kus suhted objektiga muutuvad,” selgitavad kuraatorid.
“Disainis avaldub see muutunud suhe keskkonnaga kõige selgemini. Eesti disain on alati olnud kursis oma traditsioonide ja juurtega, keskendunud reaalselt olemas olemisele, teinud oma tööd ilma kära ja paatoseta. Nüüd läheneme uuele ajastule, kus esemed ja kujundused peavad tähelepanu saamiseks olema valjemad ja keerukamad.
Lood, mida valitud disainerid räägivad, on lähtuvad ikka inimeseks olemise põhitõdedest – iga natukese aja tagant saavad kõik paki, kannavad mütse ja kõik võivad murda mõne luu – kuid nad kujutavad neid tavalisi objekte uuesti ette ja asetavad uude konteksti uuel ja põneval viisil,” lisavad kuraatorid.
Näitusele on kaasatud Darja Popolitova, Johanna Ulfsaki, Maret Sarapu, Krista Leesi, Raili Keivi, Siim Karro, Kadi Adrikorni ja Tiina Sarapu looming.
Külasta kõigile huvilistele avatud virtuaalnäitust siin!
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.
