Disainigalerii Adorno Design kutsel on Eesti disain esindatud Londoni disainifestivali jaoks koostatud näitusel  “Uus reaalsus” (The New Reality) kollektsiooniga “Kas tunned seda?” (Can You Feel It?).  20. septembrini avatud näituse Eesti-poolseteks kuraatoriteks on Kai Lobjakas ja Anne Vetik.

Algselt reaalselt toimuma planeeritud näitus leiab sel korral aset virtuaalselt platvormil Virtual Design Destination. Adorno on virtuaalsesse keskkonda kutsunud kaasaegset disaini esitlema 14 riiki kollektsioonidega, mille lähepunktiks on suhestumine meie kõigi jaoks muutunud olukorra, uue reaalsusega, pakkudes võimaluse interpreteerida seda olukorda kaasaegsete disainipraktikate kaudu.

Eesti näitus, mis uurib meie muutuvat suhet ümbritsevaga, kannab nime “Kas tunned seda?” (“Can You Feel It?”). Kuraatoritel paluti mõelda kogemuste ja teemade üle, mis selle erakordse olukorraga seoses pinnale tõusid ning sellest lähtuvalt mõtteid ja teemasid koondada, andmaks aimu, mis võib olla meie uus reaalsus. Eesti kollektsiooni kokkupanemisel on silmas peetud suhet tavapärasesse ja konventsionaalsesse, selle muutumist aina olulisemaks ja ümbermõtestamist disainerite poolt. Seda võimendab situatsioon, mis on meid ootamatult muutnud füüsiliselt piiratumaks kui kunagi varem.

“Oleme sunnitud elama oma elusid ekraani vahendusel. Asju, mida tuleks puudutada, nuusutada, kallistada, lüüa – me ainult näeme neid. Isegi ei näe neid, vaid tajume piksleid, mis moodustavad arvuti abil nende pilte meie ekraanidele. Järsku saate aru, kui väga igatsete inimestega suhtlemist ja igapäevaseid asju. Nagu poodi minek, mis on ju kõige banaalsem kogemus üldse. Kõndida poodi, vaadata asju, valida endale meelepäraseid, viia need kassasse, viia koju, muuta need oma elu oskaks või isegi osaks iseendast, kui see on näiteks toit. Oleme uues olukorras, kus suhted objektiga muutuvad,” selgitavad kuraatorid.

“Disainis avaldub see muutunud suhe keskkonnaga kõige selgemini. Eesti disain on alati olnud kursis oma traditsioonide ja juurtega, keskendunud reaalselt olemas olemisele, teinud oma tööd ilma kära ja paatoseta. Nüüd läheneme uuele ajastule, kus esemed ja kujundused peavad tähelepanu saamiseks olema valjemad ja keerukamad.

Lood, mida valitud disainerid räägivad, on lähtuvad ikka inimeseks olemise põhitõdedest – iga natukese aja tagant saavad kõik paki, kannavad mütse ja kõik võivad murda mõne luu – kuid nad kujutavad neid tavalisi objekte uuesti ette ja asetavad uude konteksti uuel ja põneval viisil,” lisavad kuraatorid.

Näitusele on kaasatud Darja Popolitova, Johanna Ulfsaki, Maret Sarapu, Krista Leesi, Raili Keivi, Siim Karro, Kadi Adrikorni ja Tiina Sarapu looming.

Külasta kõigile huvilistele avatud virtuaalnäitust siin!

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.