Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis näeb alates 10. juulist Barcelonas tegutseva ehtekunstniku Marta Boani loomingut, kelle omanäolised ehted oma ülimalt napi ja täpse materjalikasutusega on tekitanud rahvusvahelist huvi. Näitus kannab nime „Kanda või mitte kanda“.

„Loomine on materjali muundamine. Mille põhjal otsustada, millest saab ja millest ei saa ehe? Kas eseme kaunistav potentsiaal annab sellele midagi juurde või võtab midagi ära? Kõigest sellest ma materjali vormides mõtlen,“ räägib Marta Boan.

„Kanda või mitte kanda“ on küsimus, millele otsivad vastuseid nii traditsioonilise kui ka kaasaegse ehtekunstipraktika austajad. Oma loomeprotsessi avades pakub Boan võimalust mõista ja samastuda ning alles seejärel otsustada. Traditsioonilise ehte olemust uurides juhatab autor vaataja justkui reaalsuse ja irreaalsuse piirile, kus valitseb värvide, vormide ja materjalide võrdõiguslikkus, ootamatu kergus ja lojaalsus, mille saavutamisele on ometi eelnenud kuudepikkune peentöö.

Boani kunstnikukäekirja on alati iseloomustanud kontseptualistliku lähenemise sümbioos väärismetallide tundmise ja valdamisega. Tema isikunäitusel ETDM-s saab väljas olema kunstniku uus sõrmuste sari, mis on loodud geomeetriliste elementide nagu ring, ringjoon, silinder, kera ja punkt põhjal. Kõik prototüübid on valget värvi, kuid erinevast materjalist – ehtesari toob välja, kuidas sarnased kujundid võivad erineda või vahel isegi vastandlikud näida. Näitusel on eksponeeritud teostele lisaks ka osa tööprotsessist. Samuti saab näha kaks aastat tagasi Jaapanis alustatud sarja „Fact“ kõrvarõngaid, mille kujundit dikteerib matemaatiline ülesehitus ja kuldtraadi profiili ümberkujundamine. Minimaalse materjalikogusega eksperimenteerides avaldab kunstnik vaatajatele illusioone ja üllatavaid fakte, mille taga on materjali kindlad füüsikalised omadused. „Facti“ sarja sisereeglistikku avab kunstnikuraamat.

Näitus „Kanda või mitte kanda“ jääb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatuks 19. septembrini 2021.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.