Foto: Kiukivi
Lisaks võitjatele said elustiilitoote kategoorias austava mainimise osaliseks Tanel Veenre Comet ehteseeria ja Kairi Lentsiuse disainitud Telk kollektsioon; elukeskkondliku toote kategoorias Markus Pärnametsa Greenwood tool ja Katrin Kabuni Woola villaümbrikud; ning insenertehnilise toote kategoorias Mihkel Masso Sheetsplint lahas ja Siim Simmermanni loodud IWS uue generatsiooni pumpla teenindusava.
BRUNO võitjad valis välja rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii, koosseisus Päivi Tahkokallio (Soome), Anthony Luciano (USA), Sergio Davila (Mehhiko), Merike Rehepapp (Eesti) ja Spyros Bofylatos (Kreeka). Žürii esinaine, Soome tootedisainer ja disainiekspert Päivi Tahkokallio, hindas parimate valikut raskeks, kuna disain võib olla elumuutev väga mitmest aspektist vaadatuna. „Näiteks B Wise’i puhul tõusis esile suurepärane seenepäritolu materjalide kasutus, mis rajab teed uuele huvitavale bioesteetikale, samas kui KIRA saapad on hea näide uuskasutusest ja ringmajandusest, mitte ainult materjalikasutuse aspektist lähtuvalt, vaid ka kodulähedase tootmise seisukohalt. Selle toote puhul on ilmne strateegiline mõtlemine, mis ühelt poolt toetab kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise põhimõtteid ja teisalt toob välja kohaliku kultuuri, väärtused ja käsitööoskused modernses võtmes.“
Eesti tootedisainiauhinda BRUNO annab välja Eesti Disainerite Liit (EDL) Eesti väljapaistva toote või tooteseeria eest, mis on valminud kas disaineri enda initsiatiivil, tiimitööna või tootja/tellija tellimustöö tulemusena. „Heameel on tõdeda, et tootedisaini valdkonnas on toimunud heas mõttes rohepööre – palju on kestlikke, uudsetest biomaterjalidest ja taaskasutusprintsiibil tehtud töid. Toote innovatsioonile lisaks on oluline heita pilk ka ajalukku ning taaselustada nippe, mida meie esivanemad näiteks mööblit valmistades oluliseks pidasid, just sellised tooted on silma hakanud ka meie rahvusvahelisele züriile. Kõige tähtsam ei ole tegelikult võitja väljaselgitamine, vaid uudsete disainilahenduste ning andekate disainerite tutvustamine avalikkusele. Loodame, et Eesti disaini kõrge professionaalne tase inspireerib ettevõtjaid ja avalikku sektorit tihedamat koostööd tegema,“ rääkis Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu juht ning Disainiöö peakorraldaja.
BRUNO auhinda antakse välja 2006. aastast iga kahe aasta tagant.
M/Darbnīca on Riia üks olulisemaid jazziklubisid, mis ühendab loomingulise atmosfääri ning rahvusvahelise programmi. Hubane jazzivilla on kujunenud kohtumispaigaks nii kohalikele jazzisõpradele kui ka külalisartistidele üle Euroopa.
Eesti jazz jõuab Riias lavale laupäeval, 7. märtsil kell 18.00 laulja Kadri Voorand In Duo With Raul Ojamaa. Kadri Voorand on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti jazzartiste. Koos kitarrist Raul Ojamaaga sünnib intiimne ja dünaamiline dialoog, kus kohtuvad improvisatsioon, tundlikkus ja Kadri eriline vokaal.
Samal õhtul kell 20.30 astub meie noorte jazzitalentide Mikk Kaasiku ja Marten Männa koosseis Some Times. Nende külalisena on laval hinnatud bassist Janno Trump. Kaasiku ja Männa looming on inspireeritud jazz fusionist ja funkist ning neid on mõjutanud ansamblid nagu Snarky Puppy, Sungazer, Dirty Loops ja Knower.
Mõlemad artistid on ka tänavuse Jazzkaare põhiprogrammis ning rõõmustavad Eesti publikut juba aprillis ka Eestis.
Kontsertõhtu „Jazzkaar meets Riga“ on osa Jazzkaare rahvusvahelistest tegevustest, mille eesmärk on tutvustada Eesti jazzmuusikat, festivali Jazzkaar ja käesoleva aasta jazzipeo programmi välisturgudel ning luua uusi koostöövõimalusi. Uuri lisa Jazzkaare kodulehel.
Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”
Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.
Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.
Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2.
Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.
Tutvu programmiga siin!
